Colin Burgessi ja basskitarristi Larry van Kriedtiga uue bändi,kuhu kaasati ka Malcolmi noorem vend Angus. Lauljaks võeti Dave Evans, kes oli varem olnud Malcolmiga samas bändis Velvet Underground. Liikmed * Angus Young (soolokitarr) alates 1973 * Malcolm Young (rütmikitarr) alates 1973 * Brian Johnson (vokaal) alates 1980 * Phil Rudd (trummid) 19751983, alates 1994 * Cliff Williams (basskitarr) alates 1978 Angus Young *Angus McKinnon Young (sündinud 31. märtsil 1955 Glasgows Sotimaal) on Austraalia rokkbändi AC/DC soolokitarrist alates bändi loomisest aastal 1973. *Angus Youngi tuntakse energiliste lavasõude ja -liigutuste,koolipoisi riietusstiili järgi ning Chuck Berry pardikõnnaku imiteerimisega. Malcolm Young *Malcolm Mitchell Young (sündinud 6. jaanuaril 1953) on kirjeldatud nagu AC/DC "äri-ja ajud". *Mängib rütmkitarri ja kirjutab laule.
McKinnoni raamatust ,,Uus külm sõda. Revolutsioonid, petuvalimised ja torujuhtmepoliitika endises Nõukogude Liidus". Sarnastele pealkirjadele vaatamata on tegemist siiski kahe äärmiselt erineva üllitisega. Kui Lucas keskendub Vladimir Putini ja eriteenistuste poolt Venemaal toime pandud võimuhaaramisele ning selle tulemusel algul Venemaa sisepoliitikas, seejärel juba ka Venemaa välispoliitikas aset leidnud kurjakuulutavatele muutustele ning nende mõjule kõige laiemas plaanis, siis McKinnon analüüsib põhjusi, miks on Balkanil ja endistes Nõukogude liiduvabariikides käesoleva sajandi algul aset leidnud rida demokraatlikke revolutsioone sealsete pisidiktaatorite vastu ning missugust rolli on seejuures mänginud Lääne ja Vene poliitika ja väärtushinnangute aina selgemalt täheldatav konflikt. Ent teostes on ka palju kattuvat. Mõlemad autorid on ühte meelt selles, et uues vastasseisus panustab
See aga ei tähendanud, et omariiklus tuli rahulikult, Vanuatu näitest on hästi näha, et emamaad soovisid säilitada oma võimu endistes kolooniates, seda oli märgata ka teiste riikide puhul. Sellest hoolimata jätkub Okeaania territooriumite ja sõltlasmaade iseseisvumine (ja selle ihaldamine). Viimaseks iseseisvujaks oli Belau, kes saavutas omariikluse 1994.a. Kasutatud kirjandus Bennetts, P., & Wheeler, T. (2001). Time & tide: the islands of Tuvalu. Lonely planet. Burke, A., McKinnon, R., Barkhordarian, A., Dorney, S., & Flannery, T. (2005). Papua New Guinea & Solomon Islands. Lonely planet. Dodge, E. S. (1965). New England and the South Seas. Cambridge: Harvard university press. Harewood, J., Chinula, T., & Talbot, V. (2006). Vanuatu & New Caledonia. Lonely planet. Langer, F. (2009). Sinine kontinent. GEO , 114. Rammus, R. (1982). Muutuv maailm. Austraalia. Okeaania. Tallinn: Eesti Raamat. Smitz, P., & Farfor, S. (2006). Samoan Island & Tonga. Lonely planet.
sajandi suurim geopoliitiline katastroof, kipub artikli autorile küll hirm naha vahele. Võib vastu vaielda, et ei tasu sõnu kontekstist välja rebida, kuid mõte näib siin ilmselge. Kõige kurvem on fakt, et vene rahvas seisab kindlalt oma praeguse peaministri seljataga. Sõltumatu Levada keskuse septembris läbi viidud küsitlus kinnitas, et Putin on jätkuvalt Venemaa populaarseim poliitik. Venemaa praeguseid arenguid uurinud Mark Mckinnon kirjutab oma raamatus „Uus külm sõda”, kuidas „lähivälismaana” käsitletakse Venemaal neljateist maad, mis kuulusid enne NSV Liitu, need maad on Vladimir Putini arvates lihtsalt mässulised provintsid, kes olid iseseisvuse saavutanud pigem ajaloolise juhuse tõttu, kui rahvusvahelise õiguse võrdõiguslike subjektidena, kes olid vabad määrama omaenda teed. Kõik võiks näida tühjade ähvardustena, kuid 2008. aasta 8. augustil
o Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 23. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks o R. Mundell (1961) ressursside piisav mobiilsuse tase o I. McKinnon (1963) majanduse avatuse aste o P. Kenen (1969) tootmise ja ekspordistruktuuri mitmekesisus o R. Vaubel (1988) reaalvahetuskursside stabiilsus 24. Rahapoliitika olemus ja vajalikkus EMU näitel: Rahaliit on saavutatav erisuguse rahapoliitilise koostöö kaudu. Riskide ja kulude vähendamine: o Vahetuskursside muutumise risk o Vahetatavuse risk o Vahetuskursside kaitsmise kulud o Vahetuskursside ja vahetuspiirangute infokulud
mitmekesisuse aste. o Optimaalne valuutapiirkond I (Mundell 1961) Riigid peaksid looma ühise valuutaala piirkonnas, kus on olemas piisav mobiilsus. See garanteerib uue tasakaalu madalama tööhõivega sisemaal ning suurema tööhõivega välismaal. Ressursside liikuine asendab valuuta reaalvahetuskursi muutmise vajaduse. o Optimaalne valuutapiirkond II (McKinnon 1963) Toob esile avatuse astme. Sellistes maades, kus kaubeldavate toodete proportsioon on küllaldaselt suur, peaks fiks valuutakursside süsteemi rakendamne olema üsna sobiv. Väga avatud majandused, ertiti väikesed majandused peaksid ühinema rahaliitudesse. o Optimaalne valuutapiirkond III (Kenen 1969) Mida mitmekesisem on riigi tootmis- ja ekspordistruktuur, sedal ihtsam on ka rahaliiduga ühinemine. Mitmekes
Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 25. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks R. Mundell (1961) – ressursside piisav mobiilsuse tase I. McKinnon (1963) – majanduse avatuse aste P. Kenen (1969) – tootmise ja ekspordistruktuuri mitmekesisus R. Vaubel (1988) – reaalvahetuskursside stabiilsus 26. Rahaliidu olemus ja vajalikkus EMU näitel Rahaliit on saavutatav erisuguse rahapoliitilise koostöö, nagu näiteks valuutakursiliitude, konkureeriva- või paralleelvaluutaliitude kaudu. Riskide ja kulude vähendamine: Vahetuskursside muutumise risk Vahetatavuse risk Vahetuskursside kaitsmise kulud
, Miori, V. M. (2011). The Supply Chain in Manufacturing, Distribution and Transportation. CRC Press. Mangan, J., Lalwani, C., Butcher, T., Javadpour, R. (2012). Global Logistics & Supply Chain Management. 2-nd edition. John Wiley & Sons. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR McKinnon, A., Cullinane, S., Browne, M., Whiteing, A. (2010). Green Logistics. Improving the environmental sustainability of logistics. Kogan Page. Mentzer, J. T. (2001). Supply Chain Management. Sage Publications Inc. Mentzer, J. T. (2004). Fundamentals of Supply Chain Management.
annaabi.ee 
