on, et divergentse mõtlemise tulemusena luuakse suur hulk ideid ja konvergentne mõtlemine aitab neid hinnata ja teha sobilik valik. Mis on innovatsioon? Protsess, mille tulemusena muudetakse idee või leiutis tooteks või teenuseks, mis loob väärtust ning mille eest klient on nõus maksma, ongi innovatsioon. Innovatsioon eeldab inkrementaalset (pisitasa kasvavat, nt Windows 7,8,10) või radikaalset (hüppelist, nt mobiiltelefonid) mõtlemist asjadest, protsessidest või teenustest (Mckeown, 2008). Leiutis, mis pääseb maailma, ongi innovatsioon. Miks on innovatsioon oluline? Innovatsiooni liigid: teenuse innovatsioon Virgin Atlantic video Innovatsiooni liigid: toote (tehnoloogia) innovatsioon Video Innovatsiooni liigid: protsessi innovatsioon Innovatsiooni liigid: sotsiaalne innovatsioon Kuidas sünnivad head ideed? Seoste tajumine Seoste tajumine viib järelduseni Kastist välja mõtlemine
rebellious critic of post-war capitalism. Moreover, although Regan admits that Larkin is not a “realistic” poet, he very nearly makes him a Marxist writer by emphasizing his solidarity with the working class, which, according to him, is obviously present in Larkin’s verse. Political readings of Larkin are significant, but they should not elbow aside other, equally relevant, approaches. When Andrew McKeown and Charles Holdefer called for papers to be given at a conference entitled “Philip Larkin and the Poetics of Resistance” in 2004, the result was unexpected. The term resistance, recalling political contexts, was reinterpreted in a number of ways by the participants. After the papers had been published with the same title (2006), Graham Chesters wrote in a review: “What strikes one is the diversity of what resists or is being resisted. Larkin is
7. Kontseptsiooni laiendamine Esimese demograafilise ülemineku klassikaline mudel näitab ainult kahe rahvaarvu kasvu faktori- suremuse ja sündimuse- kossmõju. Kolmandal real samas graafikus kujutatakse sündimuse ja suremuse vahe: rahvaarvu kasv. Tööstusrevolutsioonieelsel ajal suremus ja sündimus on tavaliselt üldjoones tasakaalus, kusjuures epideemiad pühivad perioodiliselt välja enamiku rahvaarvu kasvust, mis oli tulnud pikema aja jooksul. See on, nagu McKeown on märkinud, kõrge suremus määratakse otseselt või kaudselt läbi kättesaadava toidu. Selles artiklis sotsiaalsest kontrollist inimeste taastootmise üle märkis Lesthaeghe sama mõtet, kui ta kirjeldas suremuse jõudu, mille keskseks teguriks on demograafiline stabiilsus. Eeldus, et rahvastikus on sisseehitatud mehhanismid ning ennetav kontroll, mis lükkab edasi vanuse, millal abielluda, et toetada suremuse langust. Alles pärast suremuse langust, mille põhjustas
.. Moderniseerumine: liikumine hea elu suunas: tehnoloogiline areng + haridus + ratsionaalne ühiskonnakorraldus. Tööstusühiskond. Tarbimisühiskond. Ilma olulise ideoloogilise sisuta. Kas moderniseerumine tähendab läänestumist? Postmoderniseerumine: eesmärgitu, paljusubjektne, palju tõdesid, ei liigu kuskile, ei usu midagi?! Innovation - may refer to both radical and incremental changes in thinking, in things, in processes or in services (Mckeown, 2008). Invention that gets out in to the world is innovation. In many fields, something new must be substantially different to be innovative, not an insignificant change, e.g., in the arts, economics, business and government policy. In economics the change must increase value, customer value, or producer value. The goal of innovation is positive change, to make someone or something better. Innovation leading to increased productivity is the fundamental source of increasing wealth
Inokulatsioon-haigetelt võetud viirus pandi tervele inimese lootuses, et ta põeb selle kergemalt läbi. See meetod levis eriti Inglismaal, aga ka mujal, al 1760ndatest rohkem. Edward Jenner avastas, et ka veiserõugete meetod toimis paremini - vaktsineerimine al 1798. See meetod tõesti aitas inimesi. Seda hakkasid 19.saj alguses paljud riigid toetama, k.a Vene impeeriumis. Umbusk vaktsineerimise vastu väga suur. 1950-1960ndatel Briti meditsiiniajaloolane Thomas Mckeown argumenteeris veenvalt, et enne 19.saj II poolt ei mõjutanud arstiteadus mingilgi määral inimeste rahvastikku: suur hüpe toimus selgelt enne, et arstiteadus jõudis nii kaugele, et oleks suutnud mingit mõju hakata rahvastiku suremuse vähenemisele. Enne 19.saj keskpaika puudus teadmine haiguste levikust ja nende ravimine toimus pimesi ja veel vähema efektiivsusega kui rahvameditsiin. Ravi suudeti pakkuda väga üksikutele haigustele.
endiselt suur. Meditsiini roll (Mckeowni kriitika) ja meditsiini areng (inokulatsioon, E. Jenner ja vaktsineerimine, sanitaarsete tingimuste parandamine, Ignaz Semmelweis, John Snow, Louis Pasteur, hügieen, Robert Koch, nakkushaiguste taandumine, uued haigused, koolera pandeemiad). Roll üha suurenes ja nähti, et meditsiin on igati oluline asi. 19 sajandil hakati arusaama, kuidas ennetada haigusi ning tekkis haigete eest hoolitsemine. 18. saj sai alguse ka vaktsineerimine. Mckeown arvas, et Inglismaa rahvaarvu kasv on tingitud pigem majanduslikust kasvust kui meditsiini arengust ja üleüldiselt tervislikust heaolust. Vaktsiini ajalugu. Inokulatsioon on kaitsepookimine. Jenner võttis kasutusele tuulerõugete vastase vaktsiini. 1796. aastal nakatas Jenner 8-aastase James Phippsi veiserõugetesse. Veidi hiljem püüdis ta poissi rõugetega nakatada, kuid James ei haigestunud. Nii õnnestus Jenneril saada kinnitus
tuleb mõista Põhjamaade eugeenikafenomeni, mil igati korralikud ja heaoluühiskonda ehitavad riigid piirasid üksikisiku õigusi. Tehti seda aga ühiskonna üldise heaolu nimel nii ka nüüd ja edaspidi. Maksumaksja peab kõik kinni maksma ning milleks peab ta maksma kinni kellegi haiguse, vanaduse, hariduse või hobid... Solidaarsus versus stratifikatsioon, lahterdamine jne, on märksõnad, mis mh ka meditsiinilugu aitavad olulisena püsida. Ajaloos on suremusega seostatavad tendentsid (McKeown): 1. Traumad ja õnnetused 2. Nakkushaigused 3. Vanadusega seotud degeneratiivsed haigused (1945. a-järgne periood on teiselt faasilt kolmandale ülemineku periood) Vabadusega seotud tendentsid: Globaliseerumine haiguste levik; Inimvabadused ja liberalism AIDS Biopower (biovõim / biopoliitika) Nn biopoliitika ja biovõimu mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Mõisted