Keskpiirkond Centre Keskpiirkond ● 6 departemangu: Cher, Eure-et-Loir, Indre, Indre-et-Loire, Loir-et-Cher ja Loiret. ● Elanikke: 2 480 000 (2004) Pindala: 39 151 km² ● Keskus: Orléans ● Suurim linn: Tours ● Keskpiirkond Loire jaotab kaheks ● ● Kõrgeimaks punktiks on Mount Saint-Marien (504 m) Kliima: üldiselt jahe ● Juust & vein Juust: ● ● Sainte Maure de Touraine ● Crottin de Chavignol ● Vein: ● Vins de Touraine, Vins du Centre, Vins de l’Orléanais Majandus Põllumajandus ● Turism ● Tööstus ● Vaatamisväärsused Loire'i oru lossid ● üle 300 lossi ● Vaatamisväärsused ● Chartres, Orléans ja Tours. ● Külastatakse muljetavaldavaid katedrale Kasutatud materjalid ● http://www.french-at-a- touch.com/French_Regions/Centre/centre_6.htm ● http://www.regions-of- france
· Sikasso piirkond · Tombouctou piirkond · Bamako ringkond RAHVASTIK · Üle 90% elanikkonnast on koondunud riigi lõunaossa · 2007. aastal oli 49% malilastest nooremad kui 15 aastat, 47% vanuses 1564 ja 3% olid 65-aastased või vanemad · Mali suurim rahvas on bambarad, kes moodustavad elanikest 36,5% , fulbesid (17%), Volta rahvaid (12%), songaisid (6%) ning tuareege ja maure (10%) ja muid rahvaid (50%) MAJANDUS · Mali on üks vaesemaid riike · Peamisteks majandusharudeks on : põllumajandus karjakasvatus kalandus · Mali piirkonna moodustab kõrb 65% · Puuvilla ja kariloomade järel ekspordib Mali kõige enam kulda RIIGIKAITSE · Mali relvajõud koosnevad maaväest, õhuväest, sandarmeeriast, rahvuskaardist ja politseist · Neis teenib 7000 meest
Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org. · Mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Sahara asukoht Sahara kõrb · Asub Aafrika põhjaosas. · Seal valitseb kuiv troopiline kliima. · Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. · Taimestik on karjakasvatuseks piisav, seetõttu hulgub seal maure. · Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. · Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase. · Üks suurimaid kõrbi. Loomade kohastumusi · Öine eluviis (päeval on enamus loomi end maa sisse kaevanud) · Heledavärviline karvkate, et ümbruse suhtes võimalikult nähtamatuks jääda. · Väike keha, pikk saba · Suveuni · Pole higinäärmeid, kuid on soolanäärmed. Iseloomulikke loomi · Karakal · Kaevurkilpkonn · Skorpion
Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest
·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. ·Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. ·Kõrbes on õhuniiskus 10 20% ·põhjavesi on kõrbes tavaliselt sügaval. ·Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega. Pinnamood Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja
töötlemisest ja kasutamisest ja palju veel huvitavat. Ajalugu Metslamba sattumist Aasiast Euroopasse arvatakse varasemasse jääajastusse. Neil aegadel peeti lammast piimalambana. Lambavilla hakati kasutama vanemal pronksiajal. Kuni 18. sajandi esimese pooleni said Euroopa riigid vajava villaannuse oma maa lammastelt. Esikohal villa tootmises olid Hispaania meriinolammastega ja Inglismaa seviotilammastega. Meriinolamba levik algas 14. sajandil, kui Põhja-Aafrikast Hispaaniasse rändav maure tõi endaga kaasa erilise lambatõu, mis sai nimeks merino. Hispaaniast levis meriinolammas üle Euroopa ja teda peetakse kõikjal, kus lambakasvatusega tegeletakse. Lammas tululoomana on levinud kõigis maades üle maailma. Ainuüksi Austraalias ulatus lammaste arv 1926. aastal 90 miljonini, Argentiinas 50 miljonini ja Venemaal 60 miljonini. Aastal 1788 pandi Austraalias alus lambakasvatusele ning sel ajal ei osatud arvatagi, et sellega rajati ülitähtis majanduslik tegur kogu riigile
sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti.
protestantlus väljaspool Pariisi. Madalmaade vabadusvõitlus Hispaania ülemvõimu vastu Hispaanias jälitati reformatsiooni pooldajaid väga karmilt. Seal valitses katoliku kiriku tuline pooldaja Felipe II. Inkvisitsiooni kohus mõistis inimesi Hispaanias väga kergekäeliselt süüdi ja piisas tühisest kaebusest, kui inimene mõisteti surma. Felipe II käsul saadeti maalt välja juudid. Sama saatus tabas ka maure ristiusulisi araabia päritolu elanikke. Hispaaniast pidid lahkuma sajad tuhanded elanikud. Madalmaades, mis kuulusid Hispaaniale, oli laialt levinud reformatsioon. Felipe II ei saanud sellega leppida ja seetõttu suleti madalmaade kaupmeestele ligipääs Hispaania asualade toorainele. Seetõttu läksid manufaktuurid pankrotti ja käsitöölised põgenesid Inglismaale. Rahulolematus tõusis ja seetõttu läkitati Hispaania asehalduri Margarete juurde saadik, kelle väljanägemine polnud
Portugal, eesotsaas Kastiilia, selle rahva dialektist sai Hispaania ametlik keel; 1085 Kastiilia kuninga Alfonso VI väed vallutasid Toledo; 13.saj. algas mauri tsiv-i taandumine, kahe tsiv-i vahele tekkis rajamaa, frontera, kord ühe, kord teise kätte langev ala; varsti jäi mauridele vaid Granada mägikuningriik, sinna rajati Alhambra, valitsejate palee; abielu kaudu ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik, hiljem algas sõda Granadaga, 1492.a. võitsid kristlased maure; rekonkista läbi, aga frontera liikus edasi Uude Maailma, kus algas konkista indiaanlaste alistamine 30.Ristisõjad Ristisõdade põhjused: · katoliku kirik tahtis juhtrolli vaimulikus elus · autoriteedi suurendamine · sõjaväelaste energia suunamine · Itaalia kaubalinnad tahtsid kaubandusliku olukorra paranemist, soov kontrollida Vahemere kaubandust Eesmärk püha haua vabastamine Jeruusalemmas
Cid võitis, räägitakse, et tema 3000 ratsanikku võitsid 150 000 almoraviidi. Lugu lõppeb Cidi ootamatu surmaga. 50 aastat hiljem loodi laul, mis on ajalooliselt õige. Laulul on 3 osa. 1) Pagenduslaul - räägib, kuidas Cid on sattunud põlu alla ja otsustab väe koguda. Kõik, kes Cidiga ühinesid, pidid karistuseks kuningale raha andma. Cid hoolitses meeste eest hästi. Stardikapitali saamiseks pantis pereasjad juutidele. Cid kogub väe ja võidab maure. Cid saadab kuningas Alfonsole osa sõjasaagist, näitab lojaalsust ja pälvib kuninga soosingu. 2) Pulmalaul - pärast Valencia vallutamist otsustab Alfonso Cidiga ära leppida, annab Cidi tütardele sobilikud mehed. Cid võtab pakkumise vastu, kuid peigmehed ei meeldi. Abielud siiski sõlmitakse. Uhke pulmapidu. 3) Corpese laul - Cidi väimehed olid kehkenpüksid ja ilutsejad. Nende üle visati nalja, seega nad otsustasid solvangute eest kätte maksta. Ratsutavad oma suguseltsi juurde
annaabi.ee 
