Sel ööl ,kui sündis Ronja ,kes Mattise ja Loviisi tütar, läks äikese pärast Mattisemäe tipus olev röövliloss pooleks ja selle vahele tekkis Põrguauk. Loviis laulis ,kui Ronja sündis. Mattis oli tütre sünni üle väga õnnelik , ta oli õnnelik ,et nüüd on temal järeltulija ,aga tema vihavaenlasel Borkal ei ole last. Borka oli ürgvaenlane ,Mattise suguvõsa ja Borka suguvõsa olid aegade algusest peale riius olnud. Ronja kasvas Mattise röövlilossis ja ta polnud mujal käinudki ,kui ainult kivisaalis.Ta ei teadnud sellest ,mis asub Mattise lossist väljaspool. Loviis laulis Ronjale igal õhtul enne magama minekut Hundilaulu. Ühel päeval lubas Mattis Ronjal lossist välja minna , aga hoiatas teda metsmarduste , härjapõlvlaste ,trollide ja Borka röövlite eest ja Põrguaugu eest , et ta sinna sisse ei kukuks.Ühel päeval ,kui Ronja metsa läks , hakkas juba pimedaks minema ja Ronja
1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? b) laulis 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? b) Põrguauk 4. Kes sisenes keldrisse, kui Ronja oli salakäigus Birkini jõudnud? a) Kolu Per 5. Mida tõi Ronja Birkile kui Borkakantsi röövlite toit oli lõppenud? a) kotikese jahu ja herneid 6. Kes lausus (karjus) sõnad: "Ära pane kätt ussipoja külge!" b) Mattis 8. Kuhu asusid elama Ronja ja Birk? b) Karukoopasse 9. Kes pugesid Birki ja Ronja peidupaika, kui nad käisid vajalike asjade järel? a) hallvanakesed 10
RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mis oli Ronja ema ja isa nimed? 2. Kui palju oli röövleid Mattise jõugus? 3. Kuidas nimetati kuristikku, mis Mattise lossi kaheks jaotas? 4. Kuidas nimetas Birk lossi põhjapoolset osa? 5. Mis on Birki vanemate nimed? 6. Kelle maja lõhkus Ronja talvel mäest alla laskudes ja lumme kukkudes? 7. Kus kohtusid Birk ja Ronja talvel? 8. Mis oli Birki ja Ronja metshobuste nimed? 9. Kuidas suhtus Ronja sellesse, kui Mattis tõi Borka röövlid lossi? 10. Mis aastaaeg oli, kui suri Kolu Per? VASTUSED: 1. Loviis ja Mattis 2. 12 3. Põrguauk 4. Borkakants 5. Undiis ja Borka 6. Tötskääbuste 7. Lossi keldris 8
Ühel päeval, kui sündis Ronja , kes oli Mattise ja Loviisi tütar, läks Mattiseloss pooleks ja selle vahele jäi põrguauk. Kui Ronja suuremaks kasvas oli tema lemikkoht mets. Ühel päeval kohtus ta Bikiga, kes oli Borka(Mattise vaenlase) ja Undiisi poeg. Ronja vihkas teda ja nad hüppasid üle kuristiku ja Birk kukkus alla. Kuid Ronja päästis ta.Talvel oli Ronjal igav ja ta läks alla salakäike vaatama. Kuid seal all kuulis ta kedagi vilistamas ja see oli Birk. Ronja tassis sealt kive ära ja nii nad kohtusid Birkiga. Nad said õeks ja vennaks. Kuna Borkal polnud oma lossis toitu, siis tõi Ronja Birkile toitu. Ühel päeval võttis Mattis Birki vangi. Ronja oli vastu seda
RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? a) karjus b) laulis c) oigas 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? a) Röövlikuru b) Põrguauk c) Hundilõks 3. Kuidas ja millal sündis Borka ? ............................................................................................................................................ ........ ............................................................................................................................................ ......... 4. Kes sisenes keldrisse, kui Ronja oli salakäigus Birkini jõudnud? a) Kolu Per b) Sturkas
FOVISM Eesmärk: väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Temaatika: inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus: tinglik joonistus, täpne vormi ja ruumi kujutlemine pole oluline. Värvikäsitlus: erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Henri Mattise „Madame Mattise”, „Vestlus” , „Tants” Andre Derain „Mattise’i portree”, „Westminsteri sild Londonis” KUBISM Eesmärk: kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku; näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika: esemed, majad, inimesed. Tehnika: maal, kollaaž Värvikäsitlus: värv teisejärguline, sageli pruunid, hallid toonid. Pablo Picasso „Istuv naine”, „Tüdruk pallil”, „Akrobaatide perekond”
noored palatisse teda vaatama. Laural ja Alexil oli aga uudis. Nad kavatsesid abielluda. Leleti maailm varises hetkega kokku. Ma oleks vist aknast alla tahtnud hüpata. Ma ei oleks suutnud kuulata, kuidas mu eluarmastus kellegi teisega abielluda kavatseb. Kuid Lelet võttis seda üsnagi leebelt. Lelet sai narkootikumide omamise eest karistuseks kaks aastat vangistust. Tänu sellele kohtas ta Karli. Meest, kes temast raamatu pidi kirjutama. Kuid temani jõudis Lelet vaid oma parima sõbra Mattise abiga, kelle tüdruk peaaegu unustanud oli. Elu oli jälle tavaline. Kaksikud elasid tädi Ülle ja onu Riho juures õnnelikult ning Alex ja Laura abiellusid. Ainult Gerri, kelle isa oli advokaat ning kes lubas Leletile kergemat karistust tagada, kui tüdruk tema poega asjasse ei sega, hakkas narkomaaniks. Rasmus käis ilusti koolis ning õde Eret ei teadnud sellest kõigest mitte midagi. Õige kah, ma ka ei räägiks oma õele sellistest asjadest
jäljendamine. Kujutatud objekt oli saanud ettekäändeks puhaste ja tugevate värvipindade kombineerimisele. Peamiseks foovide rühmituse esindajaks kujunes Henri Matisse. Tema arvates polnud looduse "kopeerimine" vajalik, tuli lasta ennast tegelikkusel mõjutada ja selle mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega otseselt loodusest ei sõltunud värvid ja jooned lõuendil, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Henri Mattise on öelnud: " Eelkõige on mulle tähtis väljendus... Väljendus ei teki... mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, liiatigi mitte vägivaldsetest zestidest. Minu maalide kogu kompositsioon on väljendav. Modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted, need kõik on osalised väljenduses!" Tema tööd olid harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid hoolimata värvide "metsikusest". Ta uskus, et kunsti põhimeeleolu peaks olema rahulik rõõm
# Avati uus Vanemuise maja ja 1913 uus Estonia teatri hoone. Antisemitism juudivaen, eriti Viinis, Pariisis, Peterburis jm. Sionistlik liikumine Theodor Herzi juhtimisel. Koondas juute ja taaselustas heebrea keelt. Juugendlikud teosed lüüriline kujundikeel. Nt. Kiplingi lühijutud, M. Gorki loomingu tekstid. Ekspressionism närviline, subjektiivne, dramaatiline. Nt. Edvard Munch norrakas. Abstraktsionism ei kujutanud tegelikkust Fovism- Nt. Henri Mattise. Eesmärk mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Naivism lihtsameelne, lapselik. Nt. Henri Rousseau Kubism Rõhutati eseme vormi, kuju, taust tagasihoidlikes toonides. Nt. Pablo Picasso. Impressionism Olulised uued kõlavärvid, väljendusvõtted, mitte meloodia. Nt. Claude Debussy ampiirlik
täiskasvanuna. Rahutus, mure ja ärritus, mida tal on tulnud täiskasvanuna kogeda, kõlavad kumedalt läbi paljudest tema lugudest ja jutustustest. Tema raamatutes on peaosas alati lapsed, kuid neid ümbritsevate täiskasvanute portreed on muutunud järjest nüansirikkamaks ja sügavamaks Bullerby laste üsna veretutest ja heatahtlikest mammadest ja papadest kuni jõuliste, käratsevate, äärmiselt eluliste Mattise ja Loviisini röövlilossis. Samas avalikkuse ees esinedes ja intervjuusid andes jäi kirjanik ise väga suletuks. Pigem oli ta hea kuulaja, kui jutukas lobiseja. Ta rääkis meelsasti rõõmust, kuid mitte hädadest. Nii kaitses ta end justkui iseenda eest. 4 2. KIRJANIKUTEE ALGUS Alguses ei näidanud miski, et 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna
annaabi.ee 
