Mats ja vurle tänapäeval Maailmas on kahte tüüpi inimesi: matsid ja vurled. Kui kellelegi tänapäeval öeldakse mats, siis mõeldakse kohe kindlasti, et see inimene käitub ebaviisakalt ja tal on halvad kombed. Arvatakse, et mats on kombetu inimene, kes ei oska teatud situatsioonides vastavalt käituda. Tegelikult on mats traditsioone austav, visa, tagasihoidlik ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Vargamäe Andres romaanist "Tõde ja õigus" oli mats, kelle eesmärk oli muuta oma põllud viljakaks. Mats on aus ja kodumaast hooliv isik ning pühendub alati täielikult, nagu Andres oli hingega alati töö juures. Vargamäe Andres oli tõeline mats, pidades verist võitlust ja kannatades selle käes, mis tal on, samas seda armastades. Tänapäeval koolis võib matsideks pidada neid, kes õpivad ja pingutavad oma eesmärgi nimel ning mille nad hiljem ka saavutavad. Inimese ideaaliks oleks olla mats, kes on ho...
tundus raamatu järgi palju kergem, vähemalt laste oma. 8. ,,Avalikus kirjas kirjanik A. H. Tammsaarele" k õneleb kirjanik(Tammsaare ise ) matsist ja vurlest. P üüa iseloomustada matsi ja vurlet enne tutvumist Tammsaare seisukohtadega ja p ärast. Kõrvuta kummagi v äärtusi, tõekspidamisi, suhtumist töösse, kodumaasse, traditsioonidesse. Kas sa oleksid Tammsaare seisukohtadega nõus ? Põhjenda ! Keda võib pidada tänapäeva matsiks ja vurleks ? Mats tahumatu maamees, ta ei pööra eriti tähelepanu teiste arvamusele. Ta teeb seda, mida ta arvab enese jaoks õige olema. Mats avaldab alati oma arvamust, ega mõtle eriti,kus või mida öelda. Ta räägib labaset, ning ei kontrolli kuigi palju oma emotsioone. Ta ropendab, kui selleks tuju. Mats pole korralikku õpetust saanud. Vurle mina pean vurleks linnainimest. Inimest kellele meeldib mugavus. Ta käib kaasas moega. Ta
Ent unifitseeritud mängureeglid võimaldasid võistlussudemeteloomist. Tuleb veel märkida, et FA- sse liitusid esialgu Londoni ja selle ümbruskonna klubid. Perifeerias olid omad assotsiatsioonid, kes mängisid oma reglite järgi, kuna nad Fa-ga ühinesid. Näiteks Sheffieldi assotsiatsioonil oli teistest erinev suluseisu fikseerimine, erinev värava kõrgus ja kohtuniku tegevus. Sellest hoolimata esitas Sheffield väljakutse FA-de esimeseks matsiks. Esimene esindusvaheline võistlus peeti Londonis aastal 1866. Võitis FA. Meeskonnad kohtusid siitpeale igal aastal väljakuperemehe võistusreegleid aluseks võttes. 1870. aastal liitusid Sheffieldi klubi FA-ga. Esimene ametlik esinduste mats London Sheffield äratas Inglismaal suurt huvi. Peagi sõlmiti mitmete linnade vahel võistlussidemed. Jalgpall veeres Londonist üha kaugemale Sotimaale, Walesi orgudesse, üle Iiri mere. 1870.
teinud eurooplane," arvas Tammsaare. Me tahame olla sama edukad nagu lääneeurooplased ja ameeriklased, kuid nad peavad olema vaid eeskujuks. Oma eesmärgid peame täitma ise omal moel, kasutades oma põliseid kombeid ning säilitades oma identiteeti, sest nii ei kao mineviku pärandit säilitav mats ja eestluse juured. Just nagu iga puu vajab juuri püsti püsimiseks ja energia ammutamiseks mullast, peab ka iga rahvus elujõudu hankima oma esivanematelt, olles ja jäädes matsiks. Liis Kuusik, 11.klass
Arvab, et enne peab tegutsema ning siis alles ninnu-nännu. Jean räägib, et Rumeenias saab endale krahvitiitlit osta ning seejärel saaks neiu ise ka krahvinnaks. Avab laualaeka ja võtab veinipudeli välja; täidab kaks varem tarvitatud klaasi. See vein on varastatud ning Julie saab aru, et see on varastatud tema isa tagant. Teeb natuke skandaalia aga see lõppeb edasi joomisega. Neiu ise joob muidu õlut. Lähevad uuesti tülli. Preili sõimab Jeani matsiks ning ise saab litsitiitli. Rahunevad jälle veidi maha. Tahavad põgeneda aga ei tea kuhu. Julie täidab klaasi ja joob. Mees palub, et ta rohkem ei jooks. Naine ei kuula teda. Preili Julie räägib,et kuidas ta õppis mehi juba varakult umbusaldama. Tahab teha nii, et mitte naised pole meeste orjad vaid vastupidi. Seetõttu ta ka oma peigmehest ilma jäi. Oli õues lasknud tal hüppenööriga hüpata ning mehel oli sellest kopp ette saanud ning naise maha jätnud
pelgavalt sinusse suhtub. „...mitte miski ei saa olla koledam kui sulle ammu tuttava ja armsa inimese muutumine kellekski võõraks ning arusaamatuks.“(lk128) Peale Pärtli (peettruse) kohtamist külas. „Pärtel tahtis võimalikult kiiresti sulada oma uude ellu, samal ajal kui mina olin kahtlemata pärit vanast...Võib-olla tundis ta end mingis mõtes reeturina...ennekõike aga häbenes mind...Mul on praegu kerge öelda-mina poleks muutunud sääraseks matsiks, aga kardan, et ma valetan. Küllap oleks küla minugi endasse imenud...“(lk129) Leeme mõtleb kohtumise peale Pärtliga eile. „Hiietark Ülgas võiks tõesti rahul olla, tal on tublid jüngrid ning neid on palju.“(lk141) Leeme viitab sellel kuidas külas usutakse ka väljamõeldud tegelasi. See toimub siis peale esimiest talveund, minnes Vootele keldrisse liha sööma ja sinna kinni jääma. „Lollus on tugevam kui tarkus.“(lk142)
annaabi.ee 
