sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põranda alla,venekirvekultuur(nöörkeraamika) hoolikalt töödeldud kivi,alepõllundus,loomakasvatuse algus,tekkis sisemaa asustus,rahvas rändas,korilus,asulast väljas matmispaigas,külili kägarasse.kaheväljasüsteem-2 põldu kordamööda külvati vilja.kolmeväljasüsteem- talivili,suvivili ja kesa. Suitsutuba(rehetuba)-1 toaline maja,palkidest, ilmakorstnata, suitsuaugud, viljakuivatus.Rehielamu-mitmetoaline,puhtad kambrid,rehetuba.Eesti haldusjaotus- kihelkonnad(üksikud külad)45tk,maakonnad(mitu kihelkonda)8tk- virumaa,rävala,järvamaa,harjumaa,läänemaa,saaremaa,ugandi,sakala.Kunda kultuur: vanim,ühelaadsed muistised,mis on ühendatud kunda kultuuri nime alla
saajalt teenisin rohkelt kiidusõnu. 11 Lühikirjeldus Kudumine on nurgakiviks Eesti rahvakultuuris. Paljud esemed traditsioonilistes rahvariietes on kootud: kaasaarvatud kindad, käpikud, jakid, mütsid, sokid ja sukad. Mõned vanimad Euroopa kootud tekstiilid on leitud Eestimaa pinnal. Nende seas palju esemeid, millest enamik on tegelikult nõela-silmusekujulised, näiteks kootud villased labkinda mansetid on leitud 1950 aastal naiste matmispaigas Jõugal Padajõel. Enne kudumise kasutuselevõttu olid käed ja jalad peidetud külma eest lappidesse, mis olid valmistatud linast. Nõelutud labakindad olid loodud spetsiaalse nõelaga. Juba pronksiajal Eesti rahva teadis kuidas neid valmistada, kuid nõelumis tehnika kadus. Üheks nõelumise tehnika kadumise põhjuseks oli kudumise populaarseks saamine, teiseks erinevuseks oli tekstiil ja kudumise lihtsus. Kudumine sai oluliseks osaks Eesti tekstiili käsitöös 18 sajandil
Alles pool sajandit hiljem, 1986. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks. 1995. aastast teeb Bulgaaria koostööd Euroopa Liiduga. Simeon II naasis alles 2001. aastal iseseisvale kodumaale, kus ta valiti peaministriks. 2004. aastal astus Bulgaaria NATOsse, 2007. aastal sai Bulgaaria Euroopa Liidu liikmesriigiks. Riigi eripärad. 1972. aastal kaevas operaator Raicho P. Marinov Bulgaarias Varna matmispaigas välja maailma vanima aarde, milles oli enam kui 3000 eset. Väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Juba 1973. aastal asus aarde esemetest koostatud väljapanek ümber maailma rändama. Aarde ülejäänud esemed on Varna ajaloomuuseumis. Kaevamised Varnas lükkasid 5 ümber teooria tsivilisatsiooni hällist, kuna see paik on Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaikadest märksa vanem.
Amenhotep II oli suur ehitaja samuti. Temast jutustab Manetho, et õukondlased surmasid tema Thutmosis IV (u 1400 u 1390 eKr.) Thutmosis IV oli Amenhotep II vaarao järeltulija ehk poeg. Thutmosis polnud Amenhotepi poegadest vanim ning pole päris selge, mil viisil sai temast troonipärija. Thutmosis ise selgitas seda ilmset vastuolu päiksejumal Horemaheti müstilise sekkumisega. Seda jumalat isikustab Memphise ühes iidses kuninglikus matmispaigas Gizas kõrguv suur sfinks. Praegugi sfinksi ees seisve steeli raidkirja järgi olevat see jumal ilmunud unenöos prints Thutmosisele, kes kõrbes korraldatud jahiretke ajal sfinksi varjus puhkas, ning rääkinud temaga "nagu isa, kes kõneleb pojaga". Sfinks olevat lubanud teha Thutmosisest ühel päeval kuninga, kui ta kõrvaldav tema keha umber kogunenud liiva. Prints võttis sfinksi kuulda ning hoolimata sellest, et tal oli vähemalt üks vanem vend,
samuti kivist tööriistu. Peenemate kaunistustega savinõusid meisterdati aga linna töökodades (McIntosh ja Twist 2001: 60-62). Kõrvaloleval pildil on värvitud matmisanumad Harappast, kaks suuremat on leitud ühest kohast ja esindavad ühte ajastut, väiksemad on pärit veel varasemast ajastust. Kõik anumad on põletatud savist. Suur piklik anum on 62,8 cm kõrgune ja 32,4 cm diameetriga. Mustrid on mustaga punase peale maalitud. Suur ümar anum asetses samas matmispaigas kus eelminegi, ainult maetu pea juures. Anum on tehtud mitmes osas, kuid siiski kasutades potiketra (mõõtmed: 44,4 cm kõrgune, maksimaalne diameeter 43,8 cm). Potil on ka kaas (mõõtmed: 6,6 cm kõrge ja 22,5 cm diameetriga), mis on sammuti kedral tehtud ning seejärel on sellele nupp kinnitatud. Mõlemal anumal oli ringikujuline alus (keraanuma aluse mõõtmed: 12 cm kõrgune ja 20,2 cm diameetriga), et anum püsti seisaks. www.harappa.com/indus/69.html Terava põhjaga peekrid
parandada püüab. Filmi viimases stseenis paneb sama kasseti mängima Ahmed sõites koju oma pere juurde. Viimase stseeniga muutub kassett sõpruse, üksmeele ja rahu tähiseks. 6 1.4. Sotsialiseerumine Filmi alguses võib Ivo puhul ehk rääkida desotsialiseerumisest, kuna küla tühjenemine inimestest sealhulgas tema tütre lahkumine Eestisse, poja hukkumine rindel ning elamine poja matmispaigas on kindlustanud teatava erakuelu. Ahmedi ja Nika saabumine majja toob endaga kaasa teatava sunniviisilise resotsialiseerumise, mille käigus nii Ivo, Ahmed kui Nika peavad selgitama või isegi kaitsma oma rahvusest tulenevaid väärtuseid. Kõigi meest mina-pilt oli vormitud nende kultuuridele iseloomulike omaduste poolt. Neil kõigil oli erinevad arvamused kultuurist, religioonist ning sõjast. Üks omadus,
VAHEPERIOOD · Vana riik nürgeneb,sest püramiidid ehitamine nõudis liialt palju · Asevalitsejad ei allunud enam · Lõpus valitsesid nõrgad vaaraod · Vaheperioodi ajal.. · Kodusõjad noomide valitsejate vahel · Kerkis esile Teeba-sealt tekib ka dünastia · Umbes 2134 e.Kr algas keskmine riik Keskmine riik(11-12 dünastia · 11 dünastia · Mentuhotep I ühendas riigi · Teeba valitsejate esile kerkimine · Vaaraode matmispaigas · 12.dünastia · Peajumalaks tõusis Amon Monti asemel · Isa-Poja ühisvalitsuste algus · Teebast kujunes tätsaim usukeskus · Püramiidide ehitamine UUS RIIK (18-20 dünastia) · II vaheperioodid järel alanud kuldaeg · Ajalugu hästi teada · On leitud ka enamik vaaraode muumiaid · Riigi ühendajad pärinesid teebast · Ühendajaks Ahmos I, valitses koos Amenhotepiga · Järgmiskes valitsejaks Thutmosis I- sõjamees · Kindlustas riiki
Väidetavalt surmasid ta õukondlased. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis IV (u 1400 u 1390 eKr.) Thutmosis IV oli Amenhotep II vaarao järeltulija. Thutmosis polnud Amenhotepi poegadest vanim ning pole päris selge, mil viisil sai temast troonipärija. Thutmosis ise selgitas seda ilmset vastuolu päiksejumal Horemaheti müstilise sekkumisega. Seda jumalat isikustab Memphise ühes iidses kuninglikus matmispaigas Gizas kõrguv suur sfinks. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis IV avalikud monumendid kujutasid teda ja isa vanaisa eeskujul spordiharrastaja ning sõdalasena. Tema vaprus pandi tõsiselt proovile mitmel Nuubia ning Süüria ja Palestiina sõjaretkedel. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)]
Arvatakse, et kolju oli tagant suurem, et aju sissehingatava külma õhu eest kaitsta. Madal laup mõjutab emotsioone. Neandertaallased olid vägivaldsed, kaklesid palju ja ei suutnud kaua koos olla. Krapina neandertaallased sõid oma liigikaaslasi, võib-olla tegid nad seda mingite rituaalide pärast. Palju on leitud korrapäraste lõikejälgedega luid. Laibad matsid nad maha. Shanidari koobas Iraagis on kõige haruldasem matmispaik. Sinna oli maetud kaks nais- ja üks meesneandertaallane. Matmispaigas oli väga palju lilleseemneid enne haua kinnipanemist puistati laibad vist lilledega üle. On olnud ka liikumisvõimetuid (vigastatud) neandertaallasi, kelle eest hoolitseti kuni nad terveks said. Saksamaal Drachenlochi koopas elasid ka neandertaallased. Selle koopa käikudes olid mitmed seinaorvad, millesse oli karupäid pandud. See viitab mingite kindlate uskumuste olemasolule. Esimene homo sapiens leiti 1868 Abri de Cromagnoni koopast. Selle järgi nimetati ta kromanjoonlaseks
annaabi.ee 
