Arenes edasi savinõude valmistamise oskus. Töö- ja tarberiistu tehti nagu enne luust, puust ja kivist. Lihvimistehnika arenes. 2. aastatuhande algupoolel jõudsid Eesti ala asukateni pronksist tööriistad. Kammkeraamika traditsiooni mehed olid pikemad kui nöörkeraamika mehed. Arvatakse, et kammkeraamika inimesed olid soomeugrilised ja nöörkeraamika inimesed indoeurooplased. Tamula asulakohas on üks Eesti nooremaid kiviaja asula- ja matmiskohti. Surnud maeti asulakohtade lähedale, kus surnu oli elanud. Kaasa oli pandud ka esemeid. Seal on sobiv säilimiskeskkond, sellepärast kõik säilinud.Tamulast on leitud 25 hauda ja põletatud skelette. Põletati, et haigused ei leviks. 3. Pronksiaja lõpu ja rauaaja alguse põllumehed aeg, asustus , tegevusalad, inimene ja ühiskond, matmiskombed, leiud, Kaali asula. - u 7000 eKr hakkas levima raud, tööriistu tehti rauast. u 1000 eKr tekkisid esimesed riigid
- Olmejäätmete hulka kuuluvad nii tava- kui ohtlikud jäätmed. - Klaas, metallpakendid, paber ja papp, plastikaat jne. - Jäätmeid tuleb vältida või maksimaalselt vähendada. Toidujäätmete käsitlemine - toidujäätmed peab kokku koguma ja iga päev välilaagri territooriumilt välja vedama - jäätmete väljavedamise eest vastutab väeosa tagalateenistus juhul kui väljavedamine ei ole võimalik : a) vedelatele jäätmetele - matmismeetod: - kaugemal, kui 30 m veeallikast - matmiskohti peab katma iga matmise järgselt b) põlevatele jäätmetele (kuivad jäätmed)- tuhastamismeetod : - vähemalt 50 m laagrist alla tuult - rangelt kinni pidades tuleohutusnõuetest Prügi käitlemine Üldist: - kaks jäätmete põhi liiki: toidujäätmed ja pakendmaterjalid (papp, paber, kilepakend jne) - hea keskkond putukate ja näriliste jaoks - kõik jäätmed tuleb kas hävitada (kõige tõhusam on tuhastamine) või välilaagrist välja vedada
või Virumaal Jäbaras, kus kivikirstkalmed ja tarandkalmed paiknesid üksteise kõrval. Lõugas dateeris kõik sellised "komplekskalmed" meie ajaarvamise 1.-2. sajandisse, s o klassikalistele tarandkalmetele vahetult eelnevasse aega (Lõugas 1976; 1977; Jaanits et al 1982: 209212). 15 Järgnevatel aastakümmetel kaevas Lõugas veel mõningaid Kurevere kalmele sarnanevaid matmiskohti Saaremaal. Nagu võib otsustada osade varasemate ja mitte kuigi üksikasjalike kaevamisaruannete põhjal, olid sellised kalmed kohati levinud ka Loode-Eestis (näiteks Rannamõisa kalme; vt Spreckelsen 1926). Enamik Mandri-Eesti rannaalade väikeste tarandikega kalmetest on siiski tunduvalt korrapärasema põhiplaaniga. Lang, kes on analüüsinud taoliste kalmete leiumaterjali ja mitmeid selliseid matmiskohti ka ise kaevanud, on
alles vähe haaval levimas, tegemist on keskaja algusega. Kristluse tekkimise ajal oli see vastumeelt valitsejatele just oma põhimõtete pärast, mis väitsid, et kõik on Jumala ees võrdsed ning valitsejad kartsid alamate ülestõusu ja mässu kui see usk oleks levinud. Sel samal põhjusel kiusati kristlasi taga keskaja alguses. Tagakiusamine oli ka põhjus, miks nad pidid salajas tegutsema ja selleks, et kohtuda kasutati erinevaid renditud kohti kui ka katakombe. Viimastesse uuristati ka matmiskohti lisaks oli seal veel söögi-ja koosolekuruumid, kabelid ja ka kohad magamiseks. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") Alguses polnud kristliku teemaga kunstiteoseid peaaegu üldse, sest esiteks neil ei olnud sellega aega tegeleda, oli suuremaid igapäevaseid probleeme, mille pärast muretseda. Teiseks peamiseks põhjuseks oli Vana Testament, kus oli hoiatatud selle eest, et pilte ei tohi kummardada, sest see ei ole tegelik Jumal. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst")
oli ka kirikuaias matmine altarile lähemale rohkem hinnatud. Lisaks arvati, et matmine kirikust itta ja lõunasse on parem kui põhja või läände (Valk 2001). Kirikust põhjakaarde maeti ainult kurjategijaid ja võõramaalasi (R. Kalle, ... 2005). Erinevatele andmetele tuginedes on teada, et praegusel ajal on Eestis kokku veidi üle kuuesaja erineva usulise taustaga ja suurusega kalmistu. Lisaks on hulganisti sõjahaudasid, endiste vangilaagrite juures olevaid matmiskohti jms. Kahjuks praegu Eestis ametlikku andmebaasi kalmistute kohta ei peeta. Muinsuskaitseameti poolt on kultuurimälestiste registrisse kantud surnuaiad, mis on kuulutatud ajaloomälestisteks (sh kõik enne 1940. aastat asutatud surnuaiad). Levinuim kalmistutüüp Eestis on luterliku taustaga kihelkonnakalmistu. Tulenevalt Eesti asukohast on lisaks traditsioonilisele kristlik-luterlikule kirik-kalmistu süsteemile ka arvukalt kreeka katoliku usutraditsiooni
Puu on kui maailmatelg. Pühad hiied lisaks s-u rahvastele iseloomulik ka Balti ja Germaani rahvastele jumalaid ei kujutata ega piirata seintega vaid pühaks peetakse hiisi ja metsi: 1. Vanimas tähenduses on hiis surnute austamise koht 2. Siis looduslik pühakoht, kus võib elada 'halb hingeolend' ehk hing(ed), kes ei saa rahu 3. Erineva tähendusega ohvrihiied Hiied seovad kogukondi. Hiiel võib olla puid, kive, allikaid, kujusid, tantsuplatse, matmiskohti ja mõnel pool kohtupidamisrajatisi. Usuti, et hiies elavad hiie jumalad või vanad jumalad, lisaks vaimud, hiievaimud, hiiehaldjad jms. Hiies käidi nõu pidamas, annetamas, kadunuid matmas ja austamas, kohut mõistmas. S-u rahvaste versioonid ristimärgist on maagilise kaitse ja tõrje eesmärgiga: Ühe joonega joonistavad märgid on maagilised kujundid Viiskand Silmusnelinurgad kaitsevad haigust eest, kurja eest Ristid
annaabi.ee 
