jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Teadmised muusika kohta pärinevad kalju ja puude joonistuste põhjal, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillide ja matmiskohtade põhjal. Vanakreeka kultuur 8-7sajandil eKr. Vanakreeka kultuur on vanimaks kultuuriks, kus oli väga oluline koht muusikal, poeesil ja tantsul .Muusikat peeti jumalate kunstiks, mida valvasid muusad. Kreekalik mõiste musike hõlmab muusikat ja poeesiat. Kuningas Saalomoni olid teenistujateks kutselised templimuusikud ehk leviidid. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks
Kirstumatus Tuhastamismatus Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda nii pühakojas, kabelis kui haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusik. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament.
Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda nii pühakojas, kabelis kui haual. Sama kehtib ka tuhastamis matuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks. Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku
väljapumpamisest. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - mürkkemikaalide haud? Sõjakemikaalid mere põhjas Läänemeri - mürkkemikaalide haud? Sõjakemikaalid mere põhjas •Pärast II Maailmasõda uputati kasutamata keemia- relvad Läänemere põhja •Kokku arvatavalt 40000 t sõjategevusega seotud materjale •13000 tonni sõjakemikaale - äärmiselt ohtlikud, eralduvad tihti gaasina - kalastamine matmiskohtade piirkonnas mittesoovitav 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri ja tööstuslikud ning olmekemikaalid Kemikaalid ja keskkond Üldreegel on järgmine: kui aine või keemiline ühend on pärit loodusest ning selle sisaldus ei ületa loodusele omast taset, siis on sellega kohanetud ja ohtu ei ole. Kui aga aine või keemiline ühend on sünteesitud laboris ja seda looduses ei esine, siis pole kunagi täpselt teada,
ühiskonnas kinnine protsess, toimub osades maades (India, Nepaal) see usulise riitusena vabas õhus. Krematoorium kui selline võib olla täiesti iseseisev üksus, kui enamasti kuulub ta siiski kalmistute või tervishoiuasutuste koosseisu. Komplektsena on tagatud ka parem teenuse osutamine, tänu millele on paremini maandatud ka kadunukese omaste emotsionaalne pinge. Krematsiooni eelised Krematsioon on hügieeniline matmisviis. Krematsioon vähendab matmiskohtade probleemi: ühe tavalise hauaplatsi peale on võimalik matta 9 urni. Urnikalmistud ei vaja enda ümber sanitaartsooni, kuna reostusoht puudub, sest tuhastatud säilmed on steriilsed. Tuhastatud säilmeid on lihtne transportida, ka ühest riigist teise. Urni mattes saab valida matuse aega ja kohta, kuid tavalise matuse puhul on aeg piiratud (eriti suvel). Kaasaegsed krematooriumiahjud on väga keskkonnasõbralikud,
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
C.3. Ilmalik matusetalitus surnukambris või leinaruumis ja ärasaatmine - matmine haual; C.4. Ilmalik ärasaatmine surnukambrist või leinaruumist- ilmalik matusetalitus haua juures ja matmine. Krematsioon on surnute tuhastamine põletamise teel kuuma gaasiõhu toas 1000 kraadi juures selleks ette nähtud hoones ehk krematooriumis. Inimesest jääb järele 2,5- 5 kg tuhka, mis paigutatakse urni, mille matmine on hügieeniline ning keskkonnasõbralik matmisviis, mis lahendab matmiskohtade probleemi (Sala 2002 :42). Krematsiooni leinatalitusviise on mitmeid: D.1. Lahkunu on kirstus ning teda saadetakse ära kas kodust või kabelist. Tihti kasutatakse laenutatud puusärki. Teiste sõnadega jääb lahkunu ärasaatmise viis samaks, kuid kalmistu asemel sõidab surnuauto krematooriumi, saatjad-matuselised lähevad edasi peielauda lahkunut mälestama. Hiljem sängitavad kõige lähedasemad urni kalmistumulda või puistavad tuha laiali.
annaabi.ee 
