Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud (kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse). Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema (usuti, et ka võib elada ka kujus). Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele.
Muumia tähendab balsameeritud surnukeha. Jõukamad inimesed lasid Vana- Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike, vaha ja/või tõrva ehk bituumenit. Vaesemaid surnuid ei mähitud kangasse. Mumifitseerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. Eemaldati kõik siseelundid ja pandi purkidesse. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud. Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile.
Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes, pärast inimese surma, elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, püüti hoolikalt säilitada surnukehasid. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnukehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse. Surnukeha balsameeriti, muudeti muumiaks ning maeti kindlatesse haudehitistesse. Lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud, kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse. Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema. Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed.
tagasi. Seepärast püüti surnukehi hoolikalt säilitada, need palsameeriti ja maeti kindlatesse hauaehitistesse. Et surnu saaks ka hauatagust elu nautida, pandi talle hauda kaasa tarbeesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks, kui surnukeha peaks hävima, tehti temast veel kujukesi, et hing siiski nendesse pöörduda saaks. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnukehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud, kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse. Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema. Kokkuvõte Egiptuse kunst on olnud eeskujuks paljudele teistele kunstiliikidele just oma suurejoonelisuse ja omapära tõttu. Eelkõige on see aga andnud oma panuse
Idamaise kombe kohaselt nõtkusid lauad taldrikute all, mis täidetud hõrgutiste ja hapnemata leibadega. Kelnerid kandsid üha juurde sööki ja jooki ning meeleolu oli rõõmus ja sundimatu. Taustmuusika asemel tuli lavale orkester, kes mängis traditsioonilist juudi tantsumuusikat. Pärast tantsu võeti aega palvetamiseks. Kümmekond meest laulsid perekonnale õnnistuslaule (www.iisrael.ee). Juutide iidsed ja kaasaegsed matmiskombed Piibliaegadel pandi surnu matmiskambrisse, mis suleti raske kiviga, et kaitsta seda metsloomade eest. Aiahauas on kivi soon selgesti näha, kuigi kivi ennast seal enam ei ole. Eesruum, kus hoiti surnukirste, sarnanes teiste ruumidega. Juudi seaduste järgi mähiti surnu surilinasse ja maeti samal päeval, kui ta suri, enne kui lagunemisprotsess algas. Vanas Iisraelis jäeti laip suletud koopasse, kuna see ära lagunes. Pärast seda viidi jäänused ära ja pandi surnukirstu, see on lubjakivist kaanega
Thutmosis II käsul ehitati templi sissepääsu ette peoõu ning teine paar obeliske. Thutmosis I oli esimene kuningas kes kindlasti maeti Kuningate orgu: tema arhitekt Ineni kitiles hiljem, kuidas ta oli ehitanud hauakambri salaja, nii et "keegi ei näinud keegi ei kuulnud midagi" . Tegelikult tundub, et sel kuningal oli kaks hauakambrit. Thutmosis I algses hauakambris peitus terve hulk koridore ja treppe, mis kulgesid lei- natalituste joonistuste ning kirjadega ehitatud matmiskambrisse. Thutmosis II hauakamber on alles tuvastamata, kuid arvatavasti oli see samasuguse kujundusega. Ta laskis ehitada oma haua templi isa haua lähedale ning tema muumia leiti ümbermaetuna Deir el-Bahri peidikusse. Teised kuningliku pere konna liikmed aga maerti Kuningate oru läheduses paiknevates orgudes rajatud haua kambritesse. 3 Hatsepsut (u 1479 u 1458 eKr) Üks kõige tähelepanuväärsemaid 18
annaabi.ee 
