.................................................................................................6 3. Mukri raba loomastik.....................................................................................................8 4. Turvas - raba rikkus.....................................................................................................10 5. Inimese jäetud jäljed....................................................................................................11 6. Mukri ootab matkajaid.................................................................................................12 Kokkuvõte.......................................................................................................................13 Kasutatud allikad............................................................................................................14 3 SISSEJUHATUS 22% Eesti pindalast moodustavad sood
Transpordigeograafiline asend Norra transpordigeograafiline asend on soodne, kuna peaaegu terve riik on ümbritsetud merega, tänu millele on riigil hea ühendus välismaailmaga. Mere lähedus soodustab riigi kaubandust. Ühine riigipiir Rootsi, Soome ja Venemaaga soodustab paremat kaupade liikumist läbi maismaa. Turismi arengueeldused Turismi arengueeldusteks on Norra ilus loodus (nt. mäed tõmbavad riiki matkajaid), hea geograafiline asukoht, arenenud transport, head talvised spordivõimalused. Arengutase Riigi arengutase on kõrge. Seal on 568 autot 1000 inimese kohta, 41 arsti 10 000 inimese kohta, 40 inimeselt sajast on Internet (2005 a andmed). Arengutasemelt kuulub Norra Põhjamaade hulka, mida iseloomustab kõrge arengutase, avatus ja väliskaubanduse suur osatähtsus. Põhjamaade majandus koosneb Norra, Rootsi, Taani, Soome ja Islandi majandusest.
Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti, esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964 (idee Rain Lahtmetsalt, käivitaja Toomas Kerem). 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni asutamist, peetud niinnimetatud juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orienteerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koosolek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu. Iseseisev Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon (EOF) moodustati Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel pleenumil 16
Esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964, mille idee autor oli Rain lahtmets ja käivitaja Toomas Kerem. 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, kohtunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni asutamist ja peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orienteerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 aastal Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 aastal peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koosolek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu ja tema asetäitjaks Aleks Kaskneem. Esimene iseseisev orienteerumissektsioon tollases Nõukogude liidus moodustati 4. novembril 1960 aastal Tartus, mille esimeheks sai Ilmar Kask.
juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MV-l valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa (Vill). Organisatoorne areng: 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orien-teerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, koh-tunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspor-di Föderatsiooni asutamist, peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orien-teerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koos-olek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu ja tema asetäitjaks Aleks Kaskneem. Esime-ne iseseisev orienteerumissektsioon tollases NLiidus moodustati 4. novembril 1960 Tartus (esi-mees Ilmar Kask), järgmised TRÜ- s ja Hiiumaal.
· Laura (rahulikult Mihkli otsa vaadates). Ei! (Läheb pikkamisi lavalt ära.). · K u n s t (minu sõrendus K. K.) kuulub rahvale, öeldi stagnaajal. NB! Kui kiillauses on juba koma, eraldatakse kiil muust lausest mõttekriipsude või sulgudega. Kõneldakse, et täna ma ei tea, kas see on tõsi olevat olnud paarkümmend kraadi külma. Harjutamiseks Pane kõik puuduvad kirjavahemärgid Eesti keel kirjandus ja ajalugu need on minu lemmikained. Matkajaid ründasid mitmesugused putukad sääsed parmud kihulased. Ratast õlitatakse harva kuid hoolikalt. Laagrisse võtab poiss kaasa nii magamiskoti taskulambi tikud termose kui ka villased sokid. Sõita ei tulnud bussi vaid laevaga. Soe jalavann sinepiplaaster mesi ja mustsõstratee kõik aitavad palavikku alandada. Karu oli suur ja tugev aga rumal. Klassil paraku kaob huvi ekskursioonile minna kohe pärast seda kui hakatakse sõiduraha koguma
Keskmise rekreatiivse tähtsusega. · Segatoitelised ehk düseutroofsed (36%), (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust · Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (2,6%), (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal · Madalsoo,siirdesoo,kõrgsoo e. Raba · Sood kui omanäolised ökosüsteemid köidavad tihti matkajaid, mistõttu on soomatkad viimastel aastatel palju populaarsust võitnud. · Eriti populaarsed on just rabamatkad. · Kuna sood on väga õrnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust. · Populaarseks rekreatsiivseks tegevuseks soodes on veel marjade korjamine. Parimad muraka ja jõhvika kasvukohad asuvad siirdesoo ja raba piirialadel 30
Samuti on liiklus ja kiire linnaelu kontrastiks ilusatele maalähedastele parkidele. 3. Tatra mäed Tatra mäed on kõrgeim mäestik Alpide ja Kaukaasia mäestike kõrval. Sealt võib leida kiviseid mäetippe, mis on aasta läbi kaetud lumega, teravaid servi, maalilisi järvi, koski ja orge, mis 16 kõik koos moodustavad Poola kõige imelisema paiga. Seal on ligikaudu 250 km radu ja suur hulk nõlvasid, mis peaksid rahuldama kõige nõudlikumaid matkajaid ning suusatajaid. Neile, kes armastavad nautida ilusat maastikku ja originaalset folkkultuuri, soovitatakse öövbida linnas nimega Zakopane, mis asub mägede jalamil. Tatra mäed, mis on osa Karpaatide mäestikust, on noorimad selles Euroopa osas ning moodustusid samal ajal, mil Alpid. Kõige kõrgem tipp Poola poolel on Rysy (2499 meetrit merepinnast). Tatra mäed on koduks mitmetele loomadele, see hulgas kotkastele, ilvestele, mägikitsedele, pruunkarudele ja koopaoravatele. Kaitsmaks
annaabi.ee 
