Tiigi sügavus peaks kaldalt keskosa suunas astmeliselt suurenema. Sobivad sügavuste astmed on nt 30, 50, 100 ja 150 cm. Üksikute osade sügavus võiks olla ka üle 2 m. Need osad on vähem tundlikud temperatuurikõikumisele, sinna ei kasva ka veetaimi, mis hoiab tiiki kinnikasvamast. Saar ed Saared Väiksed saared on iga tiigi või märgala oluline osa. Need pikendavad kaldajoont ja pakuvad varjumispaika lindudele. Igasse tiiki tuleks püüda paigutada vähemalt üks saar, suure- matesse kaks või kolm. Saared ei pea olema suured. Nende läbimõõt võib olla nt 2 - 5 m. Saared võiks moodustada eelistatult väljakaevamata pinnasest, mitte vastupidi, kuhjesse paigutatud pinnasest. Suurte saarte kaldajoon tuleks omakorda liigendada. Lõunaossa võiks jätta madalama veega sopi, mis soojeneb kiiremini. Saarte kaldajoonele tuleks istutada kõrgemaid veetaimi. 6 T I IG IGII RA JA RAJA JAMMI NE Tiigi ehitamine võib olla kulukas
Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sünteesi ja lagunemist mullas · kliima 6CO2 + 6H2O , kui mullas on õhku vähe: tsükkel sügava-matesse · vesi osaleb mullas · mulla koostiskomponendid C6H12O6 3CO2 + 3CH4 Orgaanilise aine mullakihtidesse tungimine teatava mineraalainete migratsioonil ja ka mulla · põhjavee seis mittetäielikul lagunemisel tekkivad hilinemisega umbes 0,5m-0,6m
cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³. Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus. Mulla soojusreziim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut. Päikeseenergia maale tulek on tsükliline: päevane tsükkel sügava-matesse mullakihtidesse tungimine teatava hilinemisega umbes 0,5m-0,6m kihis kõige soojem südaöösel. Ööpäevase tsükli muutus ulatub sügavamale - 70cm sügavusele. Aastane tsükkel mulla pindmise kihi soojenemine toimub märtsist juulini. Ülejäänud kuudel toimub jahtumine. Aastane tsükkel ulatub 2-2,5m sügavusele. Turba puhul, mis on halva soojus-juhtivusega ja millel on suur soojusneeldumisvõime, võib isegi juulikuus lumi maas olla.
lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³. Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus. Mulla soojusreziim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut. Päikeseenergia maale tulek on tsükliline: päevane tsükkel - sügava-matesse mullakihtidesse tungimine teatava hilinemisega umbes 0,5m-0,6m kihis kõige soojem südaöösel. Ööpäevase tsükli muutus ulatub sügavamale - 70cm sügavusele. Aastane tsükkel - mulla pindmise kihi soojenemine toimub märtsist juulini. Ülejäänud kuudel toimub jahtumine. Aastane tsükkel ulatub 2-2,5m sügavusele. Turba puhul, mis on halva soojus-juhtivusega ja millel on suur soojusneeldumisvõime, võib isegi juulikuus lumi maas olla.
Näiteks kui inimene lendab Maalt otse kosmo- sesse siis ta ju ei ilmu otsekohe hetkeliselt maailmaruumi. Iga liikumine võtab teatud aja. Inime- ne läbib palju nö. ,,ruumitasandeid". Teel taevasse jätab ta maha esmalt maapinna, kus ta seisis. Siis järgneb sellele maa-ala, edasi linnaosa, linna, maakonna, riigi, mandri jne, kuni lõpuks on terve pla- neet Maa seljataha jäänud. Selline ruumi üle-minemine madalamast ruumi tasanditest kõrgema- matesse tasanditesse annab väga hea ettekujutuse objektide või maailma tegelikest ruumilistest ula- tustest. Samuti ka objektide vahelisi ja inimese enda tõelisi suurusjärke võrreldes ümbritsevaga. Nii- moodi võiks tajuda kogu Universumi ruumilist ulatust. Joonis 5 Universumi mastaabid alates planeet Maast kuni vaadeldava Universumi piirini. (http://www.funpic.hu/en/categories/others-graphics/40056_if-god-took-7-days-on-making-earth- how-long-did-observable-universe-take
Näiteks kui inimene lendab Maalt otse kosmo- sesse siis ta ju ei ilmu otsekohe hetkeliselt maailmaruumi. Iga liikumine võtab teatud aja. Inime- ne läbib palju nö. ,,ruumitasandeid". Teel taevasse jätab ta maha esmalt maapinna, kus ta seisis. Siis järgneb sellele maa-ala, edasi linnaosa, linna, maakonna, riigi, mandri jne, kuni lõpuks on terve pla- neet Maa seljataha jäänud. Selline ruumi üle-minemine madalamast ruumi tasanditest kõrgema- matesse tasanditesse annab väga hea ettekujutuse objektide või maailma tegelikest ruumilistest ula- tustest. Samuti ka objektide vahelisi ja inimese enda tõelisi suurusjärke võrreldes ümbritsevaga. Nii- moodi võiks tajuda kogu Universumi ruumilist ulatust. Joonis 5 Universumi mastaabid alates Tallinna linnaplaanist kuni vaadeldava Universumi piirini. ( Jaaniste 1999, 112-113 ) 15 3.3 Ajataju 3.3.1 Universumi lühikene ajalugu
Näiteks kui inimene lendab Maalt otse kosmo- sesse siis ta ju ei ilmu otsekohe – hetkeliselt – maailmaruumi. Iga liikumine võtab teatud aja. Inime- ne läbib palju nö. „ruumitasandeid“. Teel taevasse jätab ta maha esmalt maapinna, kus ta seisis. Siis järgneb sellele maa-ala, edasi linnaosa, linna, maakonna, riigi, mandri jne, kuni lõpuks on terve pla- neet Maa seljataha jäänud. Selline ruumi üle-minemine madalamast ruumi tasanditest kõrgema- matesse tasanditesse annab väga hea ettekujutuse objektide või maailma tegelikest ruumilistest ula- tustest. Samuti ka objektide vahelisi ja inimese enda tõelisi suurusjärke võrreldes ümbritsevaga. Nii- moodi võiks tajuda kogu Universumi ruumilist ulatust. Joonis 5 Universumi mastaabid – alates planeet Maast kuni vaadeldava Universumi piirini. (http://www.funpic.hu/en/categories/others-graphics/40056_if-god-took-7-days-on-making-earth- how-long-did-observable-universe-take
annaabi.ee 
