hankija suhtumine oma klientidesse; reklamatsioonide käsitlemise viis; tarnija majanduslik olukord 8. Millist efekti annab logistika rakendamine tootmises? [5 p.] Logistika rakendamine tootmises annab järgmist efekti: • tootmine orienteerub turule; • väheneb seadmete seisuaeg, sest tootmiseks vajalik materjal jõuab õigel ajal õigesse kohta; • paraneb väljastatavate toodete kvaliteet; • väheneb ajakulu ja materjalikadu; • tootmis- ja laopotentsiaali kasutatakse efektiivsemalt. 11. Ladustamine kitsamas ja laiemas tähenduses. [5 p.] Ladustamist kitsamas tähenduses mõistetakse kui kaupade hoiustamist või säilitamist. Laiemas tähenduses hõlmab ladustamine lisaks sellele varude juhtimist ja füüsilist käsitsemist koos vajaliku materiaalse baasi kujundamisega. Selles tähenduses mõistetakse ladustamist kui laomajandust või logistika laomajandussüsteemi.
Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid. Ameerika sõrestik tarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832 Vahvärk sein Vagvärk (saksa keeles Fachwerk) on puidust seinatarind, mille on kandev palksõrestik
11. Valtsmasinaid kasutatakse tasapinnaliste detailide viimistlemiseks. Valtsmasinaga on võimalik peale kanda peitse, pahtleid, krunte, lakke ja värve. Valtsmasinad koosnevad kummiga kaetud pealekandevaltsist, metallist doseerimisvaltsist, valtside vastu toetatud nugadest ja konveierist. 12. Valumasina töö põhineb viimistlusmaterjali pealekandmisel n-ö valukardina abil. Valumasina peamisteks osadeks on konveier ja valupea. Valumasinaga töötamisel on materjalikadu minimaalne, sest detailidest mööda langenud viimistlusmaterjal kogutakse kokku ning suunatakse tagasi ringlusesse. 13. Töödeldavatele detailidele on võimalik viimistlusmaterjali peale kanda ka jugadega. Joad suunatakse detailidele kas horisontaalselt läbi statsionaarse torustikesüsteemi või vertikaalselt läbi detailide all edasi-tagasi liikuva torustikesüsteemi. Detailidelt maha valgunud viimistlusmaterjal kogutakse äravoolukanalites kokku ning suunatakse tagasi
Probleemid: · Kuivamisaeg · Jäägid · Puhastusvõime · Dispersiooni stabiilsus · Kokkusobivus plastidega · Korrosioon · Tervis ja ohutus · Keskkond (jäätmed) Vastuolud ja kompromissid : Süttivus - aurustumiskiirus; puhastusvõime sobivus plastidega. Puhastusvahendid mehhaanilistele detailidele Määrimine Milleks vaja? · Hõõrdumise vältimiseks (mehhaaniline vastupidavus suhtelisele liikumisele) · Kulumise vältimiseks (pidev materjalikadu pealispinnalt) · Liikumise hõlbustamiseks (liikumisprotsessi parrandamiseks) Määrdekiht peab nõutava koormuse oma tööea jooksul substraadilt vastasolevale kehale üle kandma minimaalse kulumisega. Hoolimata välismõjudest peab määrdeaine vastama vajadusetele. Määrdeainete tüübid: Õli · Mineraalõli · Looduslik õli · Orgaanilised või fosfaatestrid · Silikoon Määre · =paksendi (5->10%) + baasõli (75->95%) + lisand (0->10%) Tahked määrdained:
Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud sooned, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed palkide vahel veelgi suureneda. Seetõttu tuleb need majad alati lisasoojustada ja lisavooderdada. 78 39 Püstpalksein 79
Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid. Ameerika sõrestik tarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832 Vahvärk sein Vagvärk (saksa keeles Fachwerk) on puidust seinatarind, mille on kandev palksõrestik
kulude vähendamine 1 % võrra sama efekti nagu 10 % läbimüügi kasv. Lääne uurimused on näidanud, et edukamates ettevõtetes on tänu logistika rakendamisele suudetud varusid vähendada kuni 50%. Logistika rakendamine tootmises annab järgmist efekti: tootmine orienteerub turule, väheneb seadmete seisuaeg, sest tootmiseks vajalik materjal jõuab õigel ajal õigesse kohta, paraneb väljastatavate toodete kvaliteet, väheneb ajakulu ja materjalikadu, tootmis- ja laopotentsiaali kasutatakse efektiivsemalt, 19 JIT– süsteem pöörab erilist tähelepanu kadude vähendamisele. Kadudena käsitletakse kõiki tegevusi, mis ei lisa tootele väärtust. Mõeldud on kõikide ressursside (personal, põhivara, aeg, ruum, energia) ülemäärast kasutamist. Iga protsessi, mis ei lisa tootele väärtust, tuleb minimeerida või see elimineerida.