Kuidas salvestab ta mingid antud olukorrad oma olemusse ja hiljem kogutud kogemusi-tundmusi kasutab. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Samas aga ei puuduta see suund ainult isiklikku kogemust millegi teada saamisel. Sageli me hoopis tugineme ühiskonnas kujunenud üldveendumusele. Empirism rõhutab, et just nimelt lõppkokkuvõttes pärinevad teadmised tegeliku maailma kohta kogemustest. Emperisimi levik sai alguse Inglismaa, jõudes aja möödudes ka materialismiks moondununa Prantsusmaale. Eelkäijaks nimetatakse tavaliselt esimesena Francis Bacon'i. Peamiseks rajajaks aga loetakse siiski John Locke'i, kes muutis kogemuse kõige aluseks. Ratsionalism inimese siestunnet ja õppimis- ning arenemisvõimet ei usalda. See on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi õigete teadmiste allikas on meie mõistus ja loogiline mõtlemine. Kogemus ja andmed meie eelnevast minevikust ei mängi mitte mingisugust rolli.
Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism
Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Arutlus (erinevad variandid vabaduse teema näitel): 1
tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eksisteerivad kehas eraldi üksustena. Monism seevastu jaguneb kaheks – materialismiks ning fenomenalismiks (subjektiivne idealism). Esimest iseloomustab veendumus, et materiaalsest maailmast eraldi ei eksisteeri midagi, nii seletatakse näiteks teadvust ja mõistust aju, ehk füüsilise, funktsioonina. Teine monismi tüüp kirjeldab arvamust, et füüsilised objektid on taandatavad vaimsetele objektidele. Ehk siis vaid vaimsed objektid, nagu mõistus, eksisteerivad. George Berkeley väitis, et mida me kujutame ette oma kehana on kõigest meie mõistuse taju.
või isegi kogemata teisiti, et teisi petta või ei taheta näidata om nõrkust mingis olukorras või mis iganes muul põhjusel. Seepärast ei ole biheiviorism parim lahendus vaimu teooriale, sest me ei saa samastada käitumiskalduvusi tõsikindlateks vaimuseisunditeks. Järgmiseks vaatlen samasusteooriat³, mis väidab, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid. Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Ei, mitte unenägu pole ajuprotsess, vaid unenäo kogemine. Unenägu ei ole nagu kujutis kinoekraanil. On unenäo nägemise kogemus ning see on ajuprotsess (http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm ). Üks tuntumaid teaduslikke materialiste on Thomas
Vastus: Teoreetiline suhtust. Üks kolmest seisukohast ei ole filosoofias levinud seletus matemaatika aksioonide tõesuse kohta Vastus: Matemaatika aksioomide tõesus saadakse tuletamise kaudu aksioomidele järgnevatest teoreemidest Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvusseisundid, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse
Biheiviorism - seisukoht, et väited vaimunähtuste kohta tähendavad tegelikult väiteid keha kohta. Neid, kes arvavad, et ikka peab olema mingi vastav vaimuseisund, võiks süüdistada nn kategooriavea sooritamises. Identsusteooria- Identsusteooria kohaselt on vaimsed protsessid identsed kesknärvisüsteemi neurofüsioloogiliste protsessidega (ajuprotsessidega). Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Unenäo nägemine on kogemus ning see on ajuprotsess. Funktsionalism- Funktsionalismi kohaselt on inimvaim ja keha analoogsed arvuti riist- ja tarvkvaraga. Näiteks on valu tundmine inimorganismi teatud funktsionaalne seisund. Vaimu võiks võrrelda musta kastiga, millel on sisend ja väljund
vastupidist äärmust, eitades maailma ja elades religioosses tagasitõmbumises. Barokiajastu juhtlauseks oli "nopi päeva". Teine mõttetera oli "mäleta surma". Seda ajastut iseloomustas nii mitmeski suhtes edevus või keigarlikkus. Ent paljusid huvitas ka see, et kõik meid ümbritsev sureb ja laguneb kord. Sel ajastul arvasid mõned, et eksistents sügavamas plaanis on hingelist või vaimset laadi. Sellist seisukohta nimetatakse idealismiks. Vastupidist seisukohta materialismiks. Materialismi all mõeldakse filosoofiat, mis taandab kõik eksistentsi nähtused konkreetsetele füüsilistele suurustele. Ka materialismil leidus 17. sajandil palju pooldajaid. Thomas Hobbes (vt Lisa 17) Thomas Hobbesi arvates koosnesid kõik nähtused, sealjuures ka inimesed jh loomad, eranditult aineosakestest. Isegi inimese teadvus ehk hing on tingitud imepisikeste osakeste liikumisest ajus. La Mettrie (vt Lisa 18)
sellele mingi muu füüsikaline seisund nt n-kiudude ergastus. Kripke järgi puudubvalu puhul see vahepealne tase(neutraalne kirjeldus), mille abil saaks valu tuvastada. Valu tuvastatakse otseselt, valukvaliteedi põhjal, olenemata sellest, milline on teemalt neutraalne analüüs. Kripke lükkas Smarti vastuse tagasi. 6. Mittereduktiivne materialism(Davidson, Vaimusündmused) See, mida peetakse mittereduktiivseks materialismiks või füsikalismiks, sõltub sellest, mida peetakse silmas reduktsiooni all. Kaks reduktsionismi liiki: mõisteline reduktsioon, ontoloogiline reduktsioon Mõistelise reduktsiooni puhul esitatakse sõnavaras, mis ei sisalda taandatavat mõistet, selle mõiste rakendamise tarvilikud ja piisavad tingimused. Eeldatakse, et mõisted, millega taandatavat mõistet määratletakse, on sama tähendusega. Ontoloogilises reduktsioonis kasutavate terminite osutused
annaabi.ee 
