Vaimse toimingu omandamise etapid: Tutvumine toimingu sooritamise tingimustega (orientiiridega): mida ja kuidas teha, mis järjekorras operatsioonid sooritada, missugune tulemus on vaja saavutada. Et lapsel on orientiire raske meeles pidada, soovitatakse need esitada kas kirjalikult verbaalse instruktsioonina (selleks peab aga laps juba oskama lugeda) Või skeemide ja sümbolite näol. Toimingu harjutamine materialiseeritult. Seejuures tuginetakse orientiiridele ning võimaluse korral fikseeritakse ka tulemus. Näiteks häälikanalüüsi puhul paigutatakse sünkroonselt häälimisega (häälikhaaval sujuvalt hääldamisega p-u) skeemile mingid sümbolid (noobid). Materialiseeritud tegevus vajab verbaliseerimist. Abiõppelaste puhul tuleb aga kommenteerimisel tihti osaleda õpetajal. Näiteks: Mille moodustasid'? Nimeta tüvi või koguni Õige. Sa moodustasid tüve
Sooritamine- Eelnev etapp peab olema läbitud. Ehk siis planeerimine. Erineva kestusega. 3. Enesekontroll- kas saavutas tulemuse? Kas sa oled oma sooritusega rahul? Kiitust peab saama selle eest, kui ta pingutab. TULEB KUJUNDADA! Vaimse toimingu OMANDAMISE etapid Häälikanalüüsi näitel · kujutluse loomine ülesanded- pildil on roos, ütle sina ka roos. Mis tähtedest see sõna koosneb? 1. Toimingu sooritamine materiaalselt (reaalne katsutav asi nt klots) või materialiseeritult (ise ei saa puudutada, liigutada, aga skeem on olemas) Meie häälime, laps kuulab 2. Toimingu sooritamine väliskõnele toetudes- laps ise häälib (mis on esimene, mis on teine, laps häälib- Rrr Ooo Sss) 3. Üleminek vaimsele sooritamisele (sosinkõne) nt etteütluse ajal sosistab omale etteütluse ajal. Laps ei ole valmis sisekõnelise tasandi jaoks. 4. Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõneline)
Esmalt tuleb kujundada teadmisi nii korrutamisest kui jagamisest just uute aritmeetiliste tehete valguses. Teiseks tuleb lapsel omandada korrutustabel ja vastavad jagamisjuhud. I etapp on vaimupuudega lapsele väga raske, sest neil on madal abstraktse mõtlemise tase ning tegelikkus on, et korrutustabel õpitakse pähe mehhaaniliselt. Mitmed uurimused näitavad, et otstarbekas on see, et kõigepealt tuleb igat uut vaimset toimingut kujundada materialiseeritult ja alles seejärel asuda toimingute vaimse arendamise juurde. Selleks tuleb viia uus toiming kõigepealt väliskõnesse, tegevust kõnega saatvasse faasi, ning siis samm-sammult minna sisekõne ja vaimsete toimingute tasemele. Teise etapi puhul on probleemiks, et kasutatakse vähe näitlikustamist. Õpilane ei saa midagi aru, tuubib korrutustabeli mehhaaniliselt pähe. Operatsioonide taastamine, mõtlemine jääb vahelt ära, sest toetutakse vaid mälule. Viga ongi
Igas tunnis koostas laps jutustuse, mis salvestati ja transkribeeriti (vt. transkribeerimisjuhend, lisa 4) töö autori poolt. Autor analüüsis seda koos juhendajaga. Igale tunnile järgnes analüüs. Tunni ja lapse jutustuse analüüsi alusel püstitati eesmärgid järgmiseks tegevuseks. Järeltest viidi läbi 5 päeva peale õpetamise lõppemist. 4.4. Materjalid. Arvestades lapse vanust, planeeriti õppetegevused mänguliselt, õppematerjali esitati materialiseeritult. Õppetöö käigus kasuti vahenditena viiest pildist koosnevaid pildiseeriaid (16 pildiseeriat) (vt plaadilt lisa 8), sõna- ja lausenoope, mänguasju, jutustusi (vt plaadilt lisa 8) ning diktofoni. Tekstid olid koostatud pildiseeriate alusel. Tekstiloomeoskuse õpetamine 41 V. Tulemused ja arutelu Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas spetsiifiline õpetamine lühikese
omandamine kirjutamispuuetega lastel on ajaliselt äärmiselt pikk). • Tutvumine toimingu sooritamise tingimustega: mida teha, kuidas teha, mis järjekorras operatsioonid sooritada, missuguse tulemuseni tuleb jõuda. Otstarbekas on orientiirid esitada näitlikult (skeemid, sümbolid, hiljem ka verbaalsed instruktsioonid), et laps saaks neid hiljem harjutades kasutada. • Toimingu sooritamine materiaalselt (reaalsete esemetega) või materialiseeritult (kasutades esemete asendajaid — skeeme, sümboleid, märkmeid jne.). Nt reaalsete esemete loendamine, arvutuspulkade loendamine, kujundite loendamine jne. Näited emakeele õpetusest: häälikanalüüsi tulemuste fikseerimine nööpidega, lause koostamine sõnakaarte ringi paigutades jne. Kui võimalik, on otstarbekas materialiseerida toimingu sooritamise kõik etapid (orienteeruv-planeeriv ühendatakse). Materialiseerimisega kaasneb tegevuse
teadvustada seda häälikut üldse. , hääliku pikkus eri sõnades (välted), kirjutada seda nüüd. Tihti rõhuasetus on sooritusel, aga mis eelneb ja järgneb, jääb kõrvale! See on halb. TOIMINGU OMANDAMISE ETAPID (õppimine teisisõnu) *Esiteks vaja lapsele seletada ja ette näidatda, mida mis järjekorras teha. Nt keeletõsmist r-hääliku õppimisele, et peegli eest, kuhu on vaja keel panna, kuidas huuli lahti teha *Sooritamine materiaalselt või materialiseeritult (osaliselt või täielikult). Oluline, et õigekirjaajal on vaja kaasa häälida, see aitab ka millelegi kaasa. Järgeb vaikne artikuleerimine: kord laseme ülesande sooritadaa mittte rääkides, siis rääkides, aeglaselt, kiiresti, sosistades, lauldes jne. Ehk tempo ja hääletugevusmuutused. Tundub lihtne, aga harva seda tehakse. Aga see on vajalik. Lõpuks jõuatakse tasandile, kus toimib vaimne opereerimine. Mis peaks varsti ka muutuma automatiseerituks. Kui
annaabi.ee 
