Eraldi käsitletakse dialoogi, ahelseostega ning paralleelseostega teksti. Põhjusteks on loome- ja tajuoperatsioonide erinevus, mis tuleneb nimetatud tekstitüüpide struktuurist. Emakeeleõpetuse töökorraldust abiõppes iseloomustavad järgmised tunnused: kontsentrilisus, õpitegevuse erinevused sõltuvalt kooliastmest (I-V ja VI-IX) ning etappidest (1-П, Ш-V, VI-УШ, V1I1-IX), raskusastmele täpne reguleerimine ja iga teema etapiviisiline käsitlemine (sh. materialiseeritud tegevuse kasutamine), õpetamine osaoskuste kaupa ning algoritmide rakendamine põhitoimingu kujundamisel, pedagoogi osalemine praktilise tegevuse verbaliseerimisel jms. Esimesele arenguetapile (I-П klass) on iseloomulikud järgmised iseärasused: Juhtiv psüühiline protsess on veel taju (osaliselt võrreldav eakohase arenguga lapse omaga enne 5-aastaseks saamist), peamine mõtlemise liik kaemuslik-praktiline,
psüühilised samastas ta intentsionaalsetega. E.Husserl muutis I. fenomenoloogia algmõisteks, käsitledes seda kui teadvuse aprioorset elementaarstruktuuri, mistahes elamuse semelisust, eseme hõlmatust teadvusesse Ekstensionaalsus (extensio laienemine, kulgevus) võrdsete (sünonüümiliste) väljendite asendatavus erinevates kontekstides ja keeltes. E. ei ole puhtlingvistiline omadus, vaid eeldab teatud keeleväljendite samastamise abstraktsiooni, mis on materialiseeritud võrdsete asendamisreeglites. Kui nende poolt määratletud võrdsus on keelele sisemiselt omane (ei sõltu keelevälisest kontekstist), siis ei ole asendamine piiratud ja on võimalik kõikides kontekstides. Selline on nt väljendite graafiline samasus või süntaktiline sünonüümia, millede suhtes on iga keel ekstensionaalne. Kui aga mõiste "võrdsest" on sisse viidud lähtudes eeldatavast (võibolla suvalisest) mudelist kui referentsiaalne ekvivalentsus, siis ei säilu E
sellel esitatakse kõik toote sisendit ja väljundit ühendava energia või info ülekandeahela kõik iseseisvat informatsiooni omavad lülid. Talitlusskeemi näide: kinemaatikaskeem. 4. Skeemielement on skeemi koostisosa, millega kujutatakse toote struktuuris ja talitlusahelas üht kindlat ülesannet omavat osist, mida pole võimalik ega otstarbekas lahutada iseseisvat funktsiooni täitvateks allosadeks, nt. mootor, sidur, pidur, amortisaator, reduktor, küttekeha jne. Talitluselemendid on materialiseeritud skeemielemendid ehk masina või aparaadi komponendid, mis täidavad iseseisvat ülesannet seadme tööpõhimõtte realiseerimisel (ajam, mootor, reduktor, amortisaator, pidur,sidur,summuti, haarats jne.) 5. Struktuuriskeemide koostamine (näidete põhjal). Koostatakse toote projekteerimise algstaadiumis. Skeem peab olema selge ja üheselt mõistetav, toote koostisosade kujutamiseks kasutatakse lihtsaid geomeetrilisi kujundeid, millede vastastikust seost näidatakse
Arengupuudega lapsel kestab kauem 2. Jäljendamine- kõrgem tasand, mina teen ette, tema järgi. Arengupuudega lapsel kestab kauem 3. Näidise järgi tegemine- ees on produkt, protsessi ei ole ees. Laps peab ise jõudma lille voolimiseni 4. Instruktsiooni järgi- ei näita ette, ei anna näidist vaid räägin, kuidas! Oluline etapp, tuleb palju harjutada. 5. Iseseisvalt. Välist abi peab olema! (materiaalne või materialiseeritud) enne kui ma mõtlen sisemiselt, tuleb väliselt näidata. Õpitoiming Toimingu sooritamine 1. iseseisvalt aktuaalne arenguvald 2. Abiga- lähia arengu vald SELLES PEAKS ÕPETAMA- kuhu õpilane on võimeline jõudma väikese abiga. 3. Ei tule toime Vaimse toimingu SOORITAMISE etapid · Motiiv -> ülesanne. Tuleb selgitada, MIKS sul seda vaja on. Nt on luuletust luua, näitan ise tehtud luuletust, nüüd teie tehke enda oma.
sisu varem läbi). Kirjaliku kõne puhul on aga programmeerimise tasandeid enam: pärast mõtte formuleerimist suulises plaanis tuleb see sisekõne abil kohandada kirjaliku kõne nõuetele. Seega teksti suulist ja kirjalikku esitust vahendab sisekõne. Kui nimetatud etapp jääb ära, ongi tegemist lihtsalt suulise teksti kirjaliku realiseerimisega. Kirjalikul tekstiloomel on suulisega võrreldes ka üks eelis — järeltöö võimalus. Kirjalik tekst on kõne materialiseeritud vorm. Kirjutatut on võimalik täiendada ja parandada. Järeltöö võimaldab teadlikustada tekstiloome operatsioone ja ühtlasi mõjutada selle kaudu ka suulist tekstiloomet. Kõne vormid. Sõltuvalt avaldumisvormist eristatakse suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Kirjalik kõne on seejuures teisene ning seda kasutavad ainult arenenud ühiskonnad. Teisene on ka sõrmendamine, mille puhul käemärkide abil antakse edasi sõna häälikkoostis
võtsime ja mitu järele jäi. Siin tuleb seletada kommutatiivsuse seadust, et me võime liidetavate järjekorda muuta, vastus jääb samaks. Algul tehakse tehe pulkadega, siis laotakse sama tehe numbrikaartidest ja siis arvutatakse vastus. Ja laotakse ka vastus numbrikaartide lõppu. Nüüd sooritab laps uue ülesande samade esemete ja numbrikaartidega vahetades liidetavad. Õpetaja teeb seda tegevust tahvli ees kaasa! Kui mõlemad ülesanded on lahendatud, materialiseeritud ja numbrikaartidega läbi tehtud, siis jõutakse järeldusele, et liidetavate järjekorda võib muuta. See kõik tuleb tahvlile ka teha, nö tõestuseks lastele. Liitmise ja lahutamise edukus sõltub sellest, kuidas lapsed on omandanud naturaalarvude järjekorra arvude reas. Lapsed peavad aru saama, et iga eelnev arv on ühe võrra väiksem ja iga järgnev on ühe võrra suurem. Kui on 3+1, siis kõige pealt leiame üles arvu 3 ,,+1" tähendab, et on suurem, siis vaatad, mis on järgmine number
annaabi.ee 
