Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskonnaks nimetatakse inimeste kooselu vormi ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Võime öelda, et tänapäeva ühiskond on üks suur hall mass, mis töötab kindla etteantud rutiini järgi, et toota võimalikult palju raha. Emotsioonid on jäetud tahaplaanile ja suurt rõhku pööratakse materiaalsusele. Täna kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks, võime järgnevalt endale ette kujutada, milline võiks olla Eesti tuleviku ühiskonnamudel. Selleks, et tuleviku ühiskonnamudelit paremini prognoosida, vaadates seda neljast olulisemast aspektist: poliitika, meditsiin, haridus ja tööjõud. Poliitikast rääkides tänases Eestis, võib veeta mitmeid pikki kuid. Meie peamiseks märksõnaks on saanud võitlus, kuid tegelikult peaks see minu arvates olema koostöö. Iga kuu
Olen ennast võõra hoolde usaldanud.(Lk. 10) Kuidas sõita rattaga,kui sa ei näe? Sa hoiad pead kuklas nagu lilleõit ja sihid valguse poole. Sa ei mõtle sugugi oma võimalustele rentslite ja sillutise materiaalsusele. Jääb loota vaid Püha Halatsuse peale ja edasi kihutada. (Lk. 17) Ma liigun kõheldes, ebakindlalt, tundes hooti ärevust, kuna ma midagi ei näe. Ma astun ümber nurga lauspäikese kätte, ja äkki olen abitult piiritut õhku ahmiv poisike. (Lk. 22) Häbenedes teleskoope kanda, peidan ma
Üha kasvav konkurents nii ärimaastikul kui ka tööturul lisas tohutult juurde pingeid, pannes inimesi aina rohkem ja rohkem end tööle pühendama. Lisaks uuenev tehnoloogia, paremini kättesaadavamad materiaalsed heaolud kõike seda tahtis uus põlvkond omada, olla esimeste seas, kellel on moodsamad sidevahendid, autod, majad. Materiaalsus ning selle ülehindamine levis eestlaste seas nagu katk, millest puutumatuks jäid vaid teisiti mõtlejad ning materiaalsusele immuunsed mõned loomeinimesed ning muutuva elu kirevusest väsinud vanem generatsioon. Kahjuks me ei ole superkangelased, mis veel tänaseks on saavutamata, isegi surma edasi lükkamine on tõenäolisem. Seega ei suuda üldiselt inimene olla edukas igal alal. Kodu, perekond, lastega suhtlemine, kõik see kannatab materiaalse heaolu saavutamise tagajärjel. Emadel ja isadel ei ole enam nii palju aega veeta perega nädalalõppe, pühasid, paljud
kahjuks otsa sai, kuna me ise purustasime selle osaliselt enda teadmata, kuhjates sinna igasuguseid probleeme ja muresid ning argipäevarutiini peale. Õnn on osa inimeste jaoks materiaalne asi. Selliste inimeste hulka kuuluvad need, kes arvavad, et raha teeb inimese õnnelikuks ja et raha eest saab õnne osta ning need, kes panustavad õnne leidmiseks asjadele. Selline inimene panustab kõik materiaalsusele ja arvab, et sellest piisab, kuid võib juhtuda, et ta ei märkagi näiteks, kui mõni algselt tema jaoks nii tähtsatest asjadest ära kaob, kuna tal on asju nii palju, mis tegelikult ei olegi kõik nii vajalikud, kui ta algul oli arvanud. Ta ostab endale kokku luksusautod, ta elab kusagil luksusvillas, tal on teenrid, kes teevad tema jaoks kõik ette - taha ära ning lõppude lõpuks piltilus naine, kuid see võib muuta inimese õnnelikuks ainult ajutiselt ja selline õnn kaob üsna pea
oma termineid. Tema keel on tugevalt metafoorne ja tähendused mitmesed, heterogeensed. Kõik need omadused teevad tema tõlkimise raskeks. Cixous´ kirjutised tunduvad väga subjektiivsed, kuid samas ei leia sealt ühtset "mina", kes 6 toimiks isiku või jutustajana. Pam Morris võtab naiskirjutuse kokku järgmiselt: "Ühe tähenduse või identiteedi eitamine, keele lähendamine aistingute kehalisele materiaalsusele ning tungidel põhineva rütmi süntaksisse püüdmine oleksid Cixous´ järgi osa naiskirjutusest" (Morris: 150). Cixous väljendust, et naiskirjutus on "vulkaaniline", võib tõlgendada kui patriarhaadi status quo trotsimist, vastuhakku. Esitab ju écriture feminine väljakutse lakaanlaste sümoolse korra võimule. Lacani järgi on keelesüsteem kogu kultuuri koondav süsteem, mis on sünnitanud alistava Isa Seaduse - fallotsentrismi. Ema kaotus ja
minna aga ema tahab et ma maale läheksin sõbranna ja tütre roll) - Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne, sest saab toimuda nii horisontaalset kui ka vertikaalset mobiilsust. Näiteks inimesed saavad liikuda linnast maale, suudavad tõusta koristajast juhatajaks jne. Eriti hea on võrrelda Indiaga, kus pole üldse mobiilsust (kastisüsteem). - Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad lisaks omandisuhtele (materiaalsusele) ka elustiili tunnused, haridusnäitajad (väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse, sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustatud tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset) - Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus, mille alusel madal? * Vaatamata kõigele on ühiskonnas säilinud hierarhilisus. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat staatust kui teised
Aga kui te tulete, siis võib juhtuda, et te täidate mu vaimu lihtsalt uute visioonidega mitte teie endiga, vaid teie helkidega14 ja ma pole sugugi rohkem kui praegu võimeline teiega vestlema. Selle uduna hajuva suhtluse eest olen ma niisiis tänu võlgu oma sõpradele. Ma saan neilt mitte 13 "Rahvapärased vaated" ja "rahvapärane usk" (popular views/faith) näivad Emersonil sageli tähistavat materialistlikku või vähemalt materiaalsusele suunatud eluhoiakut. Tlk. 14 Võrreldes "Esseede" teises osas, pealkirja all "Nominalist ja realist", sõpru raamatutega, kirjutab Emerson: "Kõige nauditavam viis raamatut lugeda on minu meelest selline, mis autorit kõige vähem rõõmustaks ... Ma loen helkide pärast, mis on sama hea kui kasutada suurepärast pilti värvidega eksperimenteerimisel, sest tema toonid on nii rikkalikud." seda, mida neil on, vaid seda, mis nad ise on. Nad annavad mulle seda, mida nad päriselt anda ei
Uurib teatrikeele eripära, mis seisneb lavateose üksikosadeks liigitamises, esemete semiotiseerumises teatrilaval (st teatrimärk on mingi märk), iga väljendusvahendi asendamises teise väljendusvahendiga teatris (st teatrimärk on mobiilne ja polüfunktsionaalne). f) Teatrifenomenoloogia kerkis esile 1980.90ndatel teatrisemiootika kriitikana. Teatrifenomenoloogia keskendub sellele, mida laval näeme, tajutavale materiaalsusele, laval toimuva kogemisele. ,,Tagasi asjade endi juurde!" seotud kehalisusega inimene on kehaline: näitleja tuleb lavale ja on füüsiline, ruum on ka füüsiline. g) Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning funktsioonide uurimisega. - teoreetiline uurib pigem ajalugu - praktiline otsib praktilises teatritegevuses teatripiire lavastamis- ja etendamispraktikates. Erinevad etendamispraktikad, mitte-argised kehatehnikad. Interkultuuriline teater.
annaabi.ee 
