Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"matemaatikateaduskonna" - 7 õppematerjali

Philip Glass ja Terry Riley
1
doc

Philip Glass ja Terry Riley

kontrapunkti. Pärit leedu juudi-immigrantide perest. Muusikaga puutus kokku väga varakult ­ tema isal oli väike muusikaäri, nii et Glass tundis juba väiksena hästi 20. sajandi moderniste kui ka varasemat klassikat. Muusika kuulamine kuulus ka pere igaõhtuste tegevuste hulka. Õppis lapsena viiulit, flööti ja klaverit. Nagu Reichil, on ka Glassi haridus mitmekülgne: ta lõpetas Chicago ülikooli matemaatikateaduskonna ja filosoofiateaduskonna, sellele järgnesid muusikaõpingud New Yorgis Juilliardi Muusikakoolis. Tema üheks õpetajaks oli Darius Milhaud, lisaks käis ta end 1964-1966 Pariisis legendaarse vene-prantsuse päritolu kompositsiooniõpetaja Nadia Boulanger`i juures täiendamas. Prantsusmaal tutvus ta ka sealse väga esindusliku ja jõulise filmiliikumisega, samuti Ravi Shankari muusikaga. Tagasi Ameerikasse tulles mõjutas teda palju Steve Reichi looming.

Muusika → Muusika
26 allalaadimist
Valimi moodustamine
4
doc

Valimi moodustamine

proportsionaalse esinduse. Kui me tahame näiteks küsitleda iga kümnendat üliõpilast, tuleb kindlaks teha esmakursuslaste arv igas teaduskonnas ja vastavalt sellele määrata ankeedile 1 Teguviis "nimekirjast iga seitsmes" on päris juhuslik vaid siis, kui esimene valitakse samuti juhuslikult. Kui valimi moodustamist alustatakse kindlasti esimesest isikust, siis satub härra nimega Aab praktiliselt kindlasti valimisse. vastajate arv. nii peaks matemaatikateaduskonna 100 "rebasest" täitma ankeedi 10 inimest, 20-st kehakultuuri omast ainult 2. Need konkreetsed vastajad valitakse juhuslikult kõigi vastava teaduskonna esmakursuslaste hulgast. Kui me aga tahame teaduskondi võrrelda, tuleks valimisse võtta kõigist teaduskondadest võrdne arv üliõpilasi, vaatamata sellele, kas teaduskond on suur või väike. C. Kõikne valim Leidub uurimusi, mille puhul valim langeb ühte üldkogumiga või erineb sellest väga vähe. Selline

Kategooriata → Uurimistöö alused
45 allalaadimist
Johannes Käis
5
doc

Johannes Käis

1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1918. aastal lõpetas ta Petrogradi ülikooli füüsika- matemaatikateaduskonna 1. järgu diplomiga. 1917-1919 oli Käis Vologda Õpetajate Instituudis geograafia ja loodusõpetuse õppejõud ning direktor, 1919-1920 Pihkvas Rahvahariduse Instituudis lektor ning kubermangu haridusosakonna instruktor. Johannes Käis naasis 1920 Eestisse. 1920-1921 töötas ta Haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna (osales avalike algkoolide seaduse elluviimises ja algkooli õppekavade koostamisel). Aastatel 1921-1930 oli Võru Õpetajate Seminari direktor,

Filosoofia → Kasvatusteadus ja...
49 allalaadimist
Tsaari-Venemaa 20 saj algul
4
docx

Tsaari-Venemaa 20.saj algul

Baltikumis lubati rajada emakeelseid erakoole. 1906. a rajati praegune Miina Härma nim gümnaasium. Algkooli 1. ja 2. klassis kehtis emakeelne õpetus. Umbvenelased ei saanud enam koolis õpetada. Stolõpini reformid. Stolõpin (1862 ­ 1911) Stolõpini eluloost: Pjotr Arkadjevits Stolõpin sündis 1862. aastal Moskva lähedal Serednikovos (seal asub nüüd Lermontovi memoriaal). Stolõpini vanaisa ja Lermontovi vanaema olid õde-venda. Pjotr Stolõpin lõpetas Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 40- aastaselt sai temast Grodno kuberner, aasta pärast määrati ta Saraatovi kuberneriks. Tal oli 4 tütart ja poeg. 1906. a aprillis nimetati Stolõpin siseministriks. 9. juulil 1906 määrati ta tsaari ukaasiga Ministrite Nõukogu esimeheks (peaministriks). Stolõpini tipp-poliitiku karjäär kestis 6 aastat. Stolõpinile tehti 11 atentaati. 1911. aastal ta tapeti Kiievis teatrietendusel. Reformid. Stolõpin mõistis, et Venemaad on vaja reformida. Venemaal on läbi aegade olnud

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Vene muusika
10
doc

Vene muusika

professionaalset taset. Asutati Vene Muusikaühing(1859) ja propageeriti lääne klassikalist muusikat, avati Peterburi (1862) ja Moskva(1866) konservatooriumid, samuti muusikakoolid mitmetes Venemaa linnades. Kahestumine leidis rohket kajastamist tolleaegses muusikakriitikas (H.Laroch, N.Kaskin, V.Stassov, A.Serov, aga ka mitmed heliloojad-kriitikud C.Cui, P.Tsaikovski). ,,Võimas rühm" (mogutsaja kutska) Kui 1855.aastal Kaasani ülikooli matemaatikateaduskonna üliõpilane Mili Balakirev poleks õpinguid katkestanud ja Peterburi siirdunud, vaevalt oleks 19.saj. keskel kujunenud, vähemalt sellisena, heliloojate ringkonda, mida tunneme ,,Võimsa rühma" nime all. 19.sajandi keskel kirjutas vene muusika- ja kunstikriitik, kunstiajaloolane ja arheoloog Vladimir Stassov: ,,...kuipalju poeesiat, tundmusi, annet, ja oskusi on vene heliloojate väikesel, kuid juba võimsal rühmal." Ja kuigi Stassov pidas silma kõiki rahvuslikke heliloojaid 19

Muusika → Muusikaajalugu
28 allalaadimist
Maatriksid
48
pdf

Maatriksid

¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ~oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ~oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ~oppekavasse algebra ja anal¨ uu¨tilise geomeetria sissejuhatavaid pea- t¨ukke k¨asitlev aine "Algebra ja geomeetria". Vahepeal on elu edasi l¨ainud. Matemaatikateaduskonnast on juba saanud matemaatika-informaatikatea- duskond. Nelja-aastasest bakalaureuse ~oppest on saamas kolmeaastane bakalaureuse ~ope. Uue ~oppekava kohaselt on selle ~oppeaine maht n¨ uu

Matemaatika → Algebra ja geomeetria
59 allalaadimist
ALGEBRA JA GEOMEETRIA
96
pdf

ALGEBRA JA GEOMEETRIA

¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ˜oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ˜oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ˜oppekavasse algebra ja anal¨ uu¨tilise geomeetria sissejuhatavaid pea- t¨ukke k¨asitlev aine ”Algebra ja geomeetria”. Vahepeal on elu edasi l¨ainud. Matemaatikateaduskonnast on juba saanud matemaatika-informaatikatea- duskond. Nelja-aastasest bakalaureuse ˜oppest on saamas kolmeaastane bakalaureuse ˜ope. Uue ˜oppekava kohaselt on selle ˜oppeaine maht n¨ uu

Matemaatika → Algebra ja geomeetria
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun