surmajärgsesse ellu. Läbi religiliooni ja usu on inimesel kergem kohaneda ja toime tulla igapäevaste väljakutsetega elus, see on nagu tugisammas, mis toetab inimest maisel eluteel. Religioon aitab lahti seletada ja mõtestada tervet elukaart või miks ka mitte eluringi, kui uskuda reinkarnatsiooni. Tollel ajal kujunesid nö surnute linnad, mis koosnesid mitmetest hauaehitistest ehk mastabadest, mis olid peamiselt vaaraodele rajatud. Nagu meie mõistes surnuaiad, kuid sadu kordi mastaapsemad. Kunagi polnud ükski püramiid niisama üksinda kuskile ehitatud, vaid seal juures oli palju mitmeid püramiide ning suurte ja tähtsate vaaraode omade ümber oli enamasti mitmeid pisemaid püramiide, natuke vähem tähtsate tegelaste omi. Vaaraod olid ise nii tähtsad, et neid peetigi jumalateks. Egiptlastel oli sadu jumalaid. Lisaks vaaraodele oli ka linnu-looma kultus. Eriti austati kassi, kobrat, mardikat, härga, pistikku, šaakalit, iibist.
·Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid ·Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid Kilpvulkaanid on palju mastaapsemad kihtvulkaanidest Purskeprotsess on: kilpvulkaanil - fontaneeruvate laavavooludena Vaikne ookean stratovulkaanil - gaasilis-püroklastiliste sügavus 5-6 km plahvatustena 190 km
Ilmselgelt omab inimene, kes vajab pidevalt muutusi enda elus suuremat potentsiaaali ja tahtmist märgata ka linnalikus keskkonnas aset leidvaid muutusi. Samas ei käi ka tema kindlasti ringi õhinaga koguaeg midagi uut kogeda. Asjade juhtumisel on oma kulg ja väljakujunemisaeg. Inimestena tajume mingi linnaliku kvaliteedi muutusest aastate möödumisel ja seda ka tavaliselt alles tagant järgi ehk teisisõnu tagasi mõeldes aegadele, et tekiks võrdlusmoment hetke olukorraga. Muidugi mastaapsemad ümberkorraldused toimuvatki pikema aja jooksul ja arvestades infrastruktuuri ja kõige muu ühist arengut ongi see täiesti normaalne. Sellegipoolest on näiteks Tallinna kujul tegemist paigaga, kus sa võid kogeda uut linnaruumi pidevalt, kui sa oskad seda ainult eristada. Ei pea siin silmas pelgalt uusi kerkivaid maju, aga rohkem ruumi nende ümber. Küll jah, see ruum hakkab üldjuhul elama pärast hoone ehitamist, aga seda mitte ilmtingimata alati.
Peasüüdlane ida-läänesuunaliste tugevate süstemaatiliste tuulte tekkes on Coriolise jõud. Selle jõu puudumisel oleks õhu liikumine puhtalt meridionaalne üherakuline Hadley tsirkulatsioon. Kõnealuseid rakke lahutavad planetaarfrondid. Frontideks nimetatakse erinevate õhumasside mõttelist kokkupuutepinda,millest läbiminekul õhu omadused – temperatuur,niiskussisaldus, tuulte suund ja suurus – muutuvad kiiresti,ideaalis hüppeliselt. Planetaarfrondid on kõige mastaapsemad, vöötades kogu planeeti piki paralleele. Neid ei tohi segi ajada tsüklonaalfrontidega , mis tekivad tsüklonites ja on “vaid” mõne tuhande kilomeetri pikkused. - 42 - Allikas : U.Veismann ja R.. Veskimäe - “ Universum valguses ja vihmas “ - 43 - JUGAVOOL Jugavool on troposfääri ülaosas läänest itta puhuvad tugevate tuulte vöönd. See tekib
Repressioonide teostamine Repressioonid olid NL ühiskonnas kogu aeg olemas, teatud perioodidel olid tõusulained. 1947-48 oli tõusulaine siseriiklikult vaadates sel alal. Murranguks oli 1948, kus uuesti selgelt tugevdati repressioone. See tõi kaasa selle, et hakati uuesti laagrisse saatma neid inimesi, kes olid juba oma karistuse ära kandnud ja keda süüdistati natsionalismis või olid 20ndatel Trotski pooldajad olnud vms. Represseeriti ka külasid ja kolhoosnikke sel ajal. Ka mastaapsemad küüditamised impeeriumi läänealadel langevad sellesse perioodi jne. On aeg, kui ka GULagi süsteem laieneb jne. Oluline on küsimus, et miks murrang 1947-48 on, aga taustaks on suuresti välispoliitiline kontekst- see aeg, kui Külma Sõja välja kujunemine sai reaalsuseks. Kui 1946 Stalin lootes koostööle lääneriikidega käitus siseriiklikult ettevaatlikult, siis 1948 oli selge, et mingit koostööd ei tule, vastasseis oli selgelt
Esialgu algasid need majanduslikel nõuetel. Mida edasi, seda rohkem läks asi poliitiliseks. Politsei asemel toodi sõjaväeosad ja see oli saatuslik viga, sest sõdurid keeldusid vägivalda kasutamast ja läksid rahva poole üle tervete väeosade kaupa ja tõid endaga ka relvad. Varsti oli Peterburi linn rahva kontrolli alla (27.veeb). Tallinna sündmused, Revolutsioon toimus ennekõike seal, kus oli palju vene sõdureid või vabrikutöölisi. Eesti jaoks kõige mastaapsemad sündmused olid Tallinnas. Revolutsiooni päeval oli rahulik ja kuni 1. märtsini ei toimunud Eestis midagi. Levisid mingid kuuldused, aga kindlad ei oldud. Need uudised jõudsidki Tln 1. märts ja enne tööpeäva ametlikku lõppu kuulutati tööstusettevõttes välja streik. Järgmisel hommikul muutus see ülelinnaliseks ja üleüldiseks. Mitmel pool olid stiihilised meeleavaldused. Suurim oli Viru väljakul (vene turul), 24 000 inimest. Toodi välja punased lipud, peeti kõnesid
Tallinna vanimaks tehaseasulaks on Balti manufaktuuri ehk Sitsivabriku elamud Koplis. Seejärel hakkavad sarnased vabrikurahva elamute kogumid arenema ka muude ettevõtete, näiteks tselluloosi- ja paberitööstuste juurde, meenutatagu siinkohal näiteks Türi vabrikuküla (Joonis 1.13 paremal ülal) või Waldhofi vabriku maju Pärnus (Joonis 1.13 paremal keskel). Dvigateli masinaehitustehase töölistele rajatud elamud on säilinud Tallinnas Vilmsi tänaval. Kõige mastaapsemad puidust vabrikuasundused rajati 20. sajandi algul, 19121917, Tallinna Kopli poolsaarele seoses hiiglaslike laevaehitustehaste asutamisega. Selle projekteeris koos ettevõtte tootmishoonetega Peterburi arhitekt Aleksandr Dmitrijev (Joonis 1.13 paremal all). Vene-Balti ja Bekkeri töölisasulates oli kümneid töölisbarakke, kui Bekkeri asulas olid juhtkonna ja inseneride-ametnike elamud kivist, siis Vene-Balti tehase omas ehitati lisaks tööliste kolooniale, mida nüüd tunneme
annaabi.ee 
