NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim
Linna sotsiaalne jätkusuutlikkus - Linna sotsiaalne jätkusuutlikkus Mida tähendab? - Keskkonnale-orienteeritud lähenemine: keskendub sotsiaalsete tingimuste määratlemisele, mis on vajalikud keskkondliku jätkusuutlikkuse saavutamiseks (milliseid norme, väärtusi, struktuure oleks vaja muuta?) - Inimkeskne lähenemine: fookuses inimeste heaolu parandamine ja ressursside võrdsem jaotus, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 6. Fordism - Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp”. – FordismonH.Forditehasteskasutuselevõetudtootmisekorraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis. Konsumerism - Konsumerism (alates 19. saj. lõpp/20. saj. algus): – kaasagneelamisviis; – sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja kasutamine.
Loeng – Muutused tootmises ja tarbimises 8. Loeng – Muutused tootmises ja tarbimises 7. Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused 1. Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp” Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp” Individuaalne tarbimine. Kollektiivne tarbimine Individuaalne tarbimine. Kollektiivne tarbimine • Tarbimisühiskond – kõrgtehnoloogiline kommertskultuur, korporatiivhuvide domineerimine
o tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes – nn „soft skills“, mida omandatakse sotsialiseerumise käigus. Tarbimisühiskond. Elustiil ja identiteedid. Sümboliline majandus Tarbimisühiskonna areng. Tarbimine ja tootmine. Konsumerism 17. saj. koloniseerimine. Tööstusrevolutsioon. 20. saj. kui Ameerika sajand. Ameeriklased kui “poodlejate rahvas”. Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp”. o Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis. Fordistlik ratsionaliseerimine => kohalikud ja riiklikud tarbimisturud + suurenenud rahvusvaheline kaubandus. Konsumerism (alates 19. saj. lõpp/20
2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim
13. Massi mõiste Väga suur, kuid amorfne (vormitu) indiviidide kogum, kus indiviidid käituvad välise mõju survel ühtemoodi. Võimalikud manipulaatorid arvavad, et massi identiteet on vähene või puudub hoopis, nagu puuduvad ka oma võimu ja organisatsiooni vormid, autonoomia, terviklikkus ja enesemääratlus. Massi mõiste esindab ühte arusaama meedia auditooriumist. Mõistet kasutatakse rohkem või vähem negatiivse varjundiga väljendites, nagu massikäitumine, massiarvamus, masstarbimine, massikultuur, massiühiskond jne ja muidugi massikommunikatsioon ise. Massi mõiste: · Suur inimkogum · Amorfne · Peamiselt negatiivse tähendusega · Vähe korda ja organiseeritust · Kajastab ühiskonna massistumist 14. Massiauditoorium (lk 38) On tüüpiliselt palju suurem kui ükski grupp, rahvahulk või avalikkus. See on väga hajutatud ja selle liikmed ei tunne tavaliselt üksteist ega tea ka seda, kes auditooriumi moodustamise esile kutsus
annaabi.ee 
