puruneks. 22. Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) 23. Kuidas peavad kaks keha liikuma, et nad peale absoluutset plastilist põrget jääksid seisma? (Kiiruste suunad ja suurused) Vastassuunas ja ühesuguste kiirustega. 24. Lühidalt seletada reaktiivmootori tööpõhimõtet. Millisel jäävusseadusel põhineb reaktiivmootori tööpõhimõte? Inertsijäävusseadusel. 25. Millist keha punkti nimetatakse masskeskmeks? Sõnastada masskeskme liikumise teoreem. Süsteemi masskese liigub nagu punktmass, millesse on koondunud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik süsteemile mõjuvad välisjõud. Masskeskme teoreem: kui mingile kehade süsteemile ei mõju väliseid jõudusid või nad on tasakaalus, siis selle süsteemi masskese liigub konstantse kiirusega või seisab paigal. 26. Milliseid jõudusid nimetatakse konservatiivseteks, milliseid dissipatiivseteks jõududeks? Tuua näiteid.
Et protsessi käigus tekkiv soojusenergia hajub kiiresti ümbritsevasse keskkonda laiali, on teda raske mõõta ja seetõttu on energia jäävuse seaduse rakendamine üldjuhul ülesannete lahendamisel raskendatud ja kindlalt võib teda rakendada ainult erijuhul (5.27) hõõrdejõudude ja mitteelastsete deformatsioonide puudumisel. Impulsi jäävuse seaduse (5.12) korral seda probleemi ei teki ja seda võib rakendada mistahes suletud süsteemi korral. MASSIKESKNE LIIKUMINE Keha masskeskmeks nimetatakse punkti, millele rakendatud resultantjõud ei muuda keha asendit. (Kui keha toetada tema masskeskmest, siis see keha jääb tasakaalu). Olgu meil n punktmassist koosnev süsteem. Tähistame i-nda punktmassi massi mi r ja tema kohavektori i . m2 m1 mn m3
on jõu ja tema õlaga risti. P r F O M0 Joonis kujutab algselt mittepöörlevat vaba keha, mille masskeskmeks on punkt O ja mille mingile suvalisele punktile hakkab mõjuma jõud F . Keha hakkab selle mõjul kiirenevalt pöörlema ümber telje OP, mis on risti vektoritega F ja r . Jõu F moment punkti O suhtes M O on samuti jõumomendi definitsiooni põhjal suunatud alla telje OP sihis. Vaatleme nüüd juhtu, kui algselt mittepöörlev keha pole vaba, vaid omab eelnevalt
n m 0i p j . p = i =1 j =1 (5.12) Märkus. Impulsi jäävuse seadus kehtib isegi siis, kui kehade arv suletud süsteemis muutub, s.t. kehad purunevad omavaheliste põrgete käigus osadeks või liituvad. Sellepärast pole viimases valemis kehade arv enne vastasmõju n ja pärast vastasmõju m omavahel võrdsed. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem Keha masskeskmeks nimetatakse punkti, millele rakendatud resultantjõud ei muuda keha asendit. (Kui keha toetada tema masskeskmest, siis see keha jääb tasakaalu). Olgu meil n punktmassist koosnev süsteem. Tähistame i-nda punktmassi massi mi ja tema kohavektori ri . 2 m2
Hõõrdejõud tekib ka keha veeremisel. Siiski on veerehõõrdejõud tavaliselt piisavalt väike. Lihtsamate probleemide lahendamisel jäetakse veerehõõrdejõud arvestamata. Hõõrdumisel on kaks põhjust: pindade ebatasasus ja aineosakeste vahelised tõmbejõud. Hõõrdumise ületamiseks tehtav töö läheb kehade siseenergia suurendamiseks ehk kehade soojendamiseks. 13.Masskese ja raskuskese. Tasakaalu püsivus. Keha masskeskmeks nimetatakse selliste jõudude mõjusirgete lõikepunkti, mis kutsuvad esile keha kulgliikumise. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. Joonis 13.1 Millistes suundades peavad olema suunatud jõud, et keha hakkaks kulgevalt liikuma.
kehale mõjuva resultantjõu ja mõjumisaja korrutisega. Impulsi jäävuse seadus. Kehtib ainult suletud süsteemi puhul. Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. Kahe keha mistahes vastasmõju korral nende impulsside summa ei muutu. Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemis paiknevate kehade impulsside vektoriaalne summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral java. Masskeskme liikumise teoreem. Keha masskeskmeks nimetatakse punkti, millele rakendatud resultantjõud ei muuda keha asendit. Masskeskme liikumise kiirus: Punktmasside süsteemi masskeskme kiirendus võrdub kõikidele punktmassidele mõjuvate resultantjõudude summaga. Masskeskme liikumise teoreem. Kui mingile kehade süsteemile ei mõju väliseid jõudusid või need mõjud tasakaalustuvad, siis süsteemi masskese seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 10.Reaktiivliikumine.
n m r r ∑ 0i ∑ p j . p i =1 = j =1 (5.12) Märkus. Impulsi jäävuse seadus kehtib isegi siis, kui kehade arv suletud süsteemis muutub, s.t. kehad purunevad omavaheliste põrgete käigus osadeks või liituvad. Sellepärast pole viimases valemis kehade arv enne vastasmõju n ja pärast vastasmõju m omavahel võrdsed. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem Keha masskeskmeks nimetatakse punkti, millele rakendatud resultantjõud ei muuda keha asendit. (Kui keha toetada tema masskeskmest, siis see keha jääb tasakaalu). 2 Olgu meil n punktmassist koosnev süsteem. Tähistame i-nda punktmassi massi mi ja tema r kohavektori ri . m2 m1 mn
annaabi.ee 
