sajas grammis lahustis. Kui lahustuvus on suurem kui 1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet hästilahustuvaks. Kui lahustuvus on 0,1 ja 1 g vahel 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet vähelahustuvaks. Kui lahustuvus on väiksem kui 0,1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet praktiliselt mittelahustuvaks. Kontsentratsiooni väljendamisviise on mitmeid. Näiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon jne. 5
• Segamise reegel: a•x:100 + b•y:100 = (a+b)•z:100 a•x+b•y=(a+b)•z ------Mis on kontsentratsioon? Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses. ------Millise on kontsentratsioonide tüübid? Massikontsentratsioon, molaarne kontsentratsioon, molekulide kontsentratsioon, mahuline kontsentratsioon ------Kuidas saab kontsentratsiooni väljendada? Normaalsus, molaarsus, moolimurd, moolisuhe, massimurd, massisuhe, tiiter, üleküllastunud lahus ------Praktilised ainete suhtelise sisalduse määramise viisid. Protsent %, Massiprotsent, mahuprotsent, promill, ppm, ppb, ppt, Piirkonsentratsioon ------Massiprotsent. Massiprotsent: lahustunud aine mass sajas massiosas lahuses ------Mahuprotsent. Mahuprotsent ehk ruumalaprotsent (tähis Pv või C%,vol) on segus ühe komponendi maht 100 mahuühikus segus. Lahuste korral näitab mahuprotsent
Lahus Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas olekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. On olemas küllastuspunkt, millest ...
Eksotremiline protsess-joud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on tugevamad, siis lahustub ainet rohkem Tõeline lahus- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks voi ioonideks Kolloidlahus- heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad uhtlased Lahuste konsentratsioon- lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses Erinevad väljendusviisid: · Molaarne konsentratsioon · Molaalne konsentratsioon · Moolimurd · Massimurd · Massiprotsent · mahuprotsent Lahuse golligatiivsed omadused- omadused, mis soltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. Puhverlaused- moningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) voi hudroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures margatavalt muutuks. Põhiomadused: · Lahjendamisel puhverlahuste pH peaaegu ei muutu · Happe voi lahuse lisamisel muutub pH vahe
Iseloomusta lühidalt! Küllastumata lahus – lahustis saab veel ainet lahustuda. Küllastunud lahus – antud temp ja rõhul maksimaalselt ainet lahustunud lahustis Üleküllastunud lahus – ebapüsiv aeglasel jahtumisel tekkinud lahus, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud kogust. 24. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse näitab, kui palju on lahustunud ainet lahuses. Moolimurd, massimurd, molaalne kont, molaarne kont. 25. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? Lahuse kolligatiivsed omadused on omadused, mis sõltuvad lahuses lahustunud aine osakeste arvust, mitte lahustunud aine omadustest. Tähtsamad omadused: keemistemp kasv, külmumistemp alanemine, osmootne rõhk, aururõhu alanemine. 26. Mis on puhverlahused? Puhverlahused on lahused, mis suudavad siduda aine vesinik- või hüdroksiidioone, sealjuures lahuse ph-d märkimisväärselt muutmata. 27. Mis on pindpinevus?
· Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses sajas massiosas lahuses (sageli mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. · Küllastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus. · Aine massi ja mahu seob aine tihedus: · Kontsentratsiooni väljendamisviise on mitmeid, nt. molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, massi- või mahuprotsent jne. · Ja lahustunud aine massi leidmiseks saab neist tuletada: 29 30 5
III LAHUSED I Lahuste pôhimôisted. Lahus homogeenne süsteem, mis koosneb vähemalt kahest erinevast ainest. Lahusti ei muuda agr. olekut, aga lahust. aine vôib muuta. Pihus aine, mis on jaotunud molekulidest palju suurtemateks osadeks. Lahustuvus andtud tingimuste küllastunud lahuse konts. [g / 100 g lahustis]. Paremini lahustub aine sellistes lahustites, mis on temaga samade omadustega (n. polaarsus). Massiprotsent p = l.a. / kogu lahus 100% Massimurd sama, kuid protsentideks viimata. Molaarsus c = lahustunud moolide arv ühes liitris lahuses. Molaalsus m = lahustunud moolide arv ühes kg-s lahuses. Moolimurd X = l.a. moolide arv / kogu lahuse moolide arvuga. (lah. a + H2O). II TAHKETE JA VEDELATE AINETE LAHUSTUVUS VEDELIKUS Tegurid: G < 0 küllastamata lahus; G = 0 küllastunud; G > 0 üleküllastunud. Hl > 0; Sl > 0 (enamasti, v.a. tahked leelised ja tahked happed...nende puhul T+ vähendab). 1) Lahusti ja l.a
lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C 3H8 benseenis C6H6) 25. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustunud aine omadus moodustada lahustika homogeenne lahus. Punkt, millest alates ei saa lahustatavat ainet lahuses lahustada. 26. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses. Molaarne ja molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon. 27. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamise. Puhvermahtuvus, sisaldab hape-alus paari kuuluvaid osakesi, koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast või nõrgast happest ja selle soolast. 28. Mis põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 29. Vee karedus
kõrgema kontsentratsiooniga lahuseid nn. üleküllastunud lahuseid, mis on aga ebapüsivad liigne hulk lahustunud ainet eraldub kergesti kas lahuse raputamisel või mõne lahustatava aine kristallikese lisamisel. Lahuste kvantitatiivset koostist iseloomustab kontsentratsioon. Kontsentratsiooniks nimetatakse lahustunud aine hulka lahuse (või lahusti) kindlas kaalulises või ruumalalises hulgas. Tähtsamad kontsentratsiooni väljendusviisid: 1. Massimurd lahustunud aine massi ja kogu lahuse massi suhe. Kui seda suhet väljendada protsentides, saame massiprotsendi ( tähistatakse P(%) ). Massiprotsent näitab seega lahustunud aine kogust massiühikutes 100-s lahuse massiühikus. m l.aine P%= ∗100 % m lahus 2
võrdeline reageeriva ainega täidetud pinnaosa suurusega. Lahused 37. Lahused ja segud, küllastunud lahus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Küllastunus lahus on lahus, kus on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. 38. Lahuse kontsentratsiooni väljendamisviisid. Kontsentratsioon on lahustunud aine hulk kindlas koguses. Saab väljendada molaarset ja molaalset konrsentratsiooni, moolimurd, massimurd, mahuprotsent. 39. Lahustuvus. Lahustumise molekulaarne olemus, rõhk ja gaaside lahustuvus (Henry seadus), temperatuur ja lahustuvus, lahustumisentalpia ja entroopia. Lahustuvus on küllastatud lahuse konts, molaarne konts küllastunud lahuses. Tähis S. Kui küllastatud lahus on kokkupuutes lahustuva ainega, siis see küll lahustub aga samal ajal ka sadeneb. Sarnane lahustab sarnast, kui sarnanevad polaarsuselt, siis arvatavasti lahustuvad hästi.
· Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. 21. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuste kontsentratsioon · Lahustunud aine hulka kindlas lahuse voi lahusti koguses (sageli mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. · Kullastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus. · Kontsentratsiooni valjendamisviise on mitmeid. Naiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, massi- voi mahuprotsent jne. · Argielus kasutatakse lahuste koostise valjendamiseks lahustunud aine massi- voi mahuprotsenti, aga teaduses, keemiatoostuses ja tehnikas molaarset kontsentratsiooni. 22. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? · Kolligatiivsed omadused omadused, mis soltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. Kui tahistada valemijargne osakeste arv n, siis: 1 mol suhkrut - lahuses 1 mol suhkru molekule (n = 1)
a*x=(a+b)*z 12.Mis on kontsentratsioon? -Suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus. Näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses 13.Millise on kontsentratsioonide tüübid? -massikonsentratsioon, molaarusus e molaarne kontsentratsioon, molekulide kontsentratsioon, mahuline kontsentratsioon 14.Kuidas saab kontsentratsiooni väljendada? -normaalsus, molaasus, moolimurd, moolisuhe, massimurd, massisuhe, tiiter, küllastunud lahus 15. Praktilised ainete suhtelise sisalduse määramise viisid. 16. Massiprotsent. -Massiprotsent: lahustunud aine mass sajas massiosas lahuses. m ( aine ) m ( aine ) ( aine ) = 100 ehk teisiti väljendades ( aine ) = 100 m ( lahus ) m ( aine ) +m (lahusti )
kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Avaldame nendest valemitest lahustunud aine massi: *Molaalne kontsentratsioon- näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. * Moolimurd- näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis Mitut lahustunud ainet sisaldava lahuse korral tuleb murru nimetajas liita nende kõikide moolide arvud: * Massimurd *Massi- või mahuprotsent jne. 39. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? Kolligatiivsed omadused omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses (kontsentratsioonist), aga mitte antud aine iseloomust. Tähtsamad kolligatiivsed omadused on aururõhu alanemine, keemistemperatuuri kasv, külmumistemperatuuri alanemine ja osmootne rõhk. Kolligatiivseid omadusi on hea arvutada, lähtudes kontsentratsioonidest, mis on esitatud kas: moolimurruna x
ühinenud. 2. Lahuse kontsentratsiooni väljendamisviisid. Molaarne kontsentratsioon- näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses. Molaalne kontsentratsioon- näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. Moolimurd- näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis - Massimurd, Massi- või mahuprotsent jne. 3. Lahustuvus. Lahustumise molekulaarne olemus, rõhk ja gaaside lahustuvus (Henry seadus), temperatuur ja lahustuvus, lahustumisentalpia ja entroopia. Lahustuvus– küllastatud lahuse kontsentratsioon. Molaarne lahustuvus on aine molaarne kontsentratsioon küllastunud lahuses. Henry seadus : gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C=KHP. Kõrgemal temperatuuril toimub ainete lahustumine reegline kiiremini
üleküllastunud lahuseid, mis on aga ebapüsivad - liigne hulk lahustunud ainet eraldub kergesti kas lahuse raputamisel või mõne lahustatava aine kristallikese lisamisel. Lahuste kvantitatiivset koostist iseloomustab kontsentratsioon. Kontsentratsiooniks nimetatakse lahustunud aine hulka lahuse (või lahusti) kindlas kaalulises või ruumalalises hulgas. 7 Vaatleme tähtsamaid kontsentratsiooni väljendusviise. 1. Massimurd - lahustunud aine massi suhe kogu lahuse massisse. Kui seda suhet väljendada protsentides, saame massiprotsendi (tähistatakse P). Massiprotsent näitab seega lahustunud aine kogust massiühikutes 100-s lahuse massiühikus. 2. Molaarne kontsentratsioon (c või c M ) - lahustunud aine hulk moolides ühes kuupdetsimeetris lahuses. 3. Molaalne kontsentratsioon (m, c(m) või c m ) - lahustunud aine hulk moolides ühes kilogrammis lahustis. 4
annaabi.ee 
