TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE 2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised ja puudused Eelised kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel;
2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d
kaubandus süstemtiseerus - Hiliskeskajal kaupmeeste roll suurenes, kaupmehest sai tähtis jõukas isik. - Linnadesse kogunes kauplemise kapital, kaupmees lõpetas isiklikult reisimise. Talle tekkisid spetsialiseerunud töötajad (voorimehed jne) - Kaupmehed hakkasid kujundama linnade poliitikat - Keskused olid kõrgkeskajal Genova, Veneetsia, Biza, millel olid ka oma kolooniad Vahemeres ja Mustas meres. - Luksuskaubad olid endiselt hinnas, samas massikaupade tähtsus kasvas - Põhjapool olid oluisemad linnas Madalmaades... - Seal kohtusid Ida-Euroopa kaubad (karusnahk jms) soola ja teiste kaupadega. - Läänemerel liikusid rohkem massikaubad, mistõttu kapitali oli seal vähem - Peamised keskused olidki Itaalia (Rooma pärand) ja Madalmaad Põhja-Prantsusmaa (Skandinaavia ja Lääne kokkupuuteala) - Champagne laadad,olulise töhtsusega hulgimüügilaadad, mis 14. Saj kaotasid oma
Kaupmehed jäävad paikseks: kaupa vaevad voorimehed ja meresõitjad. Kasvab kirjavahetuse tähtsus, sest kaupmees ei rända enam enda partnerite juurde. Linnad hakkavad kaitsma enda õigusi ja tulu, mis toob kaasa sõjad linnade ja kuninga vahel. Veneetsia jt kaubalinnad moodustavad lausa koloniaalimpeeriumeid. Genua omas näiteks palju faktooriaid Musta mere ääres. 1204. aastal läks Konstantinoopol vallutuse tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill, turustamine. Suure osa moodustasid siiski ka idamaised vääriskaubad, nt vürtsid ja värvained, sest neid on lihtne transportida. 14. saj oli suurim laevastik Veneetsial, aga selle tonnaaz jäi ikkagi alla Titanicu omale. Tähtsad sadamad on Barcelona, Provance Vahemere ääres ja Madalmaade linnad nt Brügge ja Antverpen Põhja-Euroopas (mis ei asu mere ääres vaid jõgede suuetes). Madalmaades kohtusid Lääne- ja Põhjamerede
jõuga, 13. sajandil pandi ka zeste kirja. Esimesed lääniürikud kirjeldavad toimepandud zeste, hiljem saab dokument õigusliku sidemeloojaks. 14. - 15. sajandi kõnepruugis tähendas risti suudlemine Venemaal lepingu sõlmimist. 12.sajandil kasvas kirja kasutamine, kloostrite arv 13.sajandil kasv jätkub. 280 kirja ---->720 5000 kirja aastas 12.saj algus ---->13.sajandi algus Maastikupilt nägi väga teistsugune välja, kirjade kohale jõudmine aeglasem. Massikaupade vedu mõeldav ainult veeteed pidi. Laevad tänapäeva mõistes väikesed, võttis peale ainult 2 veoauto koormatäit. Suureks reisitakistuseks mäestikud. Kurud talvel läbipääsmatud. Kuningas jõuab päevas edasi 6 23 km, sest kaaskond suur. Läbides mingi valitseja valduse, kas on turve (valitseja kaitse), kui pole siis oli ta lindprii. Turbesund võeti turbe eest maksu. Keskaja jooksul ehitati sildu, teid, hobused arendati suuremaks ja tugevamaks, rajati kulleriteenistused
on vaja avastada info-, kauba-, reisijate- ja rahavoogude juhtimise efektiivsemaid lahendeid. Eesti merenduse arengut mõjutavad globaalsed trendid: kus asuvad tulevikus tooraine ja energia ressursid? kuhu kavanda uued tootmiskeskused? kus paiknevad põhilised toodete lõpptarbijad? kuhu rajatakse suured logistika-ja jaotuskeskused? milline on tulevikus globaalse tarneahele kooslus ja strateegiliste partnerite roll ? Mida enam tootmis-ja tarnekohad kaugenevad, seda olulisemaks muutub massikaupade veol mere- ja raudteetranspordi korraldus tarneahelas. Eesti sadamate ja ka teiste Läänemere sadamate edukus oleneb suurel määral regiooni atraktiivsusest ettevõtluse asukohana ja ida-lääne vahelisest transiitveostest, samuti nendes riikides paiknevate ettevõtete müügivõimest (ekspordivõime) ja tarbimisest. Transpordipoliitika edendamisel tuleb loobuda nn veonduskesksest paradigmast. Tuleb liikuda
annaabi.ee 
