juhtus Londoniga 1666 aastal. Seega tänu raudbetooni kasutusele võtu kasvas turvalisus elumajades, nii kokkuvarisemise kui ka tuleohutuse suhtes. Samal sajandil toimus minu arvates tolle ajastu suurim sündmus pärisorjusest vabastamine. Eestimaal toimus see 1816 aastal , Liivimaal aga kolm aastat hiljem (1819 a). Sellele mõttele tuli kuulus prantsuse väejuht Napoleon, kuna teda häiris et orjad ei saa sõjast osa võtta. Vabastamine omakorda viis massiarmeede tekkeni. Sõdu peeti üha rohkem ja need nõudsid massiliselt inimelusid! Kui Napoleon ei oleks sellist mõtet välja käinud ,siis ma arvan ,et pärisorjuse kaotamine oleks kõvasti rohkem aega võtnud. XIX sajandil tekkis inimestel rahvustunne. Alguse sai see Martin Lutheri mõttest: "Iga inimene peaks teadma Jumalasõna oma emakeeles". Inimesed hakkasid rohkem raamatuid lugema kuna neid tõlgiti rohkem emakeelde.
Sajandil oli euroopas peetud väga palju sõdu, neist olulisemad on: Napoleoni sõdad (1799 -1815); sõda Türgi vastu, mis oli aktiivne Venemaal (1806-1802, 1828-1829, 1877- 1878; Krimmi sõda (1853 - 1856); 1859a Sardiinia-Prantsuse sõda vastu Austria, 1866a. Austria-Preisi sõda; 1870-1871. Aastal Prantsuse-Preisi sõda. 4. Massiarmee loomine 19. sajandi alguse sõjandusliku murrangu käigus algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine. See süsteem seisnes selles, et on väikesearvuline armee rahu ajal, mida saab kiiresti suurendada reservarmeega kui tuleb sõjaline oht. 5. Üldise sõjaväekohustuse kehtestamine põjitegurid Relvajõudude komplekteerimises toimusi 18. Sajandi lõpust alates kõige olulisemad muudatused Prantsusmaal ja Preisimaal. Prantsusmaal algas relvajõudude ümberkorraldamine juba 1789 a. Kuid murrang toimus alles pärast Euroopa riikide
Taktika on lahingu ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika, mida rakendatakse ellu läbi allüksuste, üksuste ja kõrgemate väekoondiste. 4. Kus leiutati ,,faalanks" ? Kreekas 5. Peale millist sündmust algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele? PRANTSUSE REVULUTSIOON. Tollal sõjanduses toimunud murrangu käigus leidsid aset ka põhimõttelised muudatused relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine 6. Millal jõudsid Eestisse (hiljemalt, millisel sajandil) tulirelvad ? 14.sajandil 7. Kes ja millal ehitas esimese tõelise kuulipilduja? 1884. aastal ehitas ameeriklane Hirman Maxim maailma esimese kuulipilduja 8. Esimese maailmasõja eripäraks oli Kaeviku-ja positsioonisõda. 9. Milliste riikide kokkulepete tagajärjel puhkes Teine maailmasõda? Saksamaa ja Nõukogude Liidu 10. Kes oli Barclay de Tolly?
OMA EESTI RIIK. AT6 Eesti maailmasõjas 1914-1917 I maailmasõda (1914-1918) esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeeriumit (Saksa, Vene, Austria- Ungari ja Türgi) II maailmasõda oli esimene sõda kus relvad muutusid peamisteks sõdurite tapjateks. Sõda oli verine peamiselt positsioonisõjale, kuna kaitserelvade areng oli olnud tunduvalt kiirem ründerelvade omast. Sõja tegid julmaks uued relvad(tankid, lennukid), massiarmeede kasutamine pealetungidel (kuulipilduja) ja halb juhtimine. Idarindel olid vene väed esialgu edukad, kuid peale kaotust Tannenbergi lahingus 1914a. olid saksa väed venemaal ainult pealetungil. 1915a. jõudsid sakslased juba riia linna alla ja 1917 sügisel vallutati juba saaremaa ja hiiumaa. Eestlasi võitles Vene poolel u . 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevasse Vabadussõtta.
tagajärjel 2) Muutused sõjapidamises: - muutused sõjapidamises (vt. õpik lk.169-174) – vabatahtlike kaasamise tõttu kujuneb peamiseks võitlusviisiks üksikvõitlejate ja massiliste rünnakukolonnide kombinatsioon. Sõjavägi kujunes senisest mobiilsemaks ja efektiivsemaks – vabalt liikuvad ja tulistavad laskurid, suurtükitule paindlik kasutamine, rünnakukolonnid ahelike asemel. - jalaväerelvade täiustamine – ränilukuga püssid ja täägid - massiarmeede loomine II Viini süsteem ja selle lagunemine. 1) Viini süsteem õpik III, lk.162-166 II 1. Viini kongressi süsteem Napoleoni kukutamise järel 1814.a. Prantsusmaa okupeeriti ja võitjariigid kogunesid Viini looma Euroopa uut poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa
16. 1905.a. revolutsiooni põhjused? 17. Mis olid 1905.a. revolutsiooni tagajärjed Eestile? 18. Kuidas karistati 1905.a. revolutsioonis osalemise eest? 19. Eesti Rahvameelne Eduerakond - ; “Noor Eesti” – mõisate põletamine – AT6 EESTI MAAILMASÕJAS JA ISESEISVUSE SÜND I Maailmasõda (1914-1918) oli esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeeriumit (Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi) Sõja tegid julmaks uued relvad (tankid, lennukid), massiarmeede kasutamine pealetungidel (kuulipilduja) ja halb juhtimine. Sõjatandrid jagunesid 3-ks: Läänerinne; Lõunarinne ja Idarinne. Venemaa kanda jäi võitlus Saksa riigiga idarindel. Vene väed olid sõjas esialgu edukad, kuid peale kaotust Tannenbergi lahingus 1914.a. olid Saksa väed Venemaal ainult pealetungil. 1915. jõuavad sakslased Riiani ja Liivi laheni. Eestlasi võitles Vene impeeriumi poolel u. 100’000, (1/10 rahvast) kellest hukkus u. 10’000
ema korraldused tuleb kaotada. Ta kaotad asehalduskorra Balti provintsides 1796.aastal. Taastati varasem rüütelkondlik omavalitsus, linnade omavalitsus. Mõningad riiklikud asutused jäid püsima. Paul I nõudis Balti rüütelkondadelt nekrutikohustusega leppimist, 1797 kehtestati nekrutikohustus. Venemaal nekrutikohustus oli sisse seatud 1705, teenimise aeg 25 aastat. Napoleoni sõdade ajajärk, revolutsioonid olid kaasa toonud uue fenomeni, massiarmeede rakendamise. Balti aadel oli nekrutikohustuse vastu, kuna pidi ära andma töökäsi mõisatest. Iga 500 meeshinge pealt kaks nekrutit. Abiteenistusse võeti ka lapsi, alates 12. Nekrutikohustusest olid vabastatud taluperemehed, vanemad pojad talus, osa mõisateenijatest. Esialgu otsustasid mõisnikud, kes nekrutiks lähevad, 19.saj alguses talurahvaseaduste vastuvõtmise järel, vallakohtute loomise järel otsustasid nemad, kes nekrutiks lähevad
annaabi.ee 
