Vene-Jaapani sõda Vene-Jaapani sõda oli esimene modernne sõda kolmanda riigi allutamiseks, kus kasutati vintpüsse, miini- ja kuulipildujaid, moodsaid sidepidamise vahendeid, massiarmeed ning kaevikuid. Sõja põhjuseks oli Venemaa püüe oma mõjupiirkonda Kaug-Idas laiendada (ehitati Suur-Siberi raudtee, 1900-1901 vallutati Hiinalt Põhja-Mongoolia ning Mandzuuria). Jaapan oli Vene mõju laienemise vastu ning ründas seetõttu 1904. aastal Venemaad (toetajateks oli USA ning Suurbritannia). Sõda algas 1904. a jaanuaris jaapanlaste rünnakuga vene Vaikse ookeani tugipunkti, Port Arturi kindluse vastu. Sünnaku tulemusel hävitati Venemaa laevastik Vaiksel ookeanil
kolooniaid, mida peetakse ka üheks kõige tõsisemaks sõja põhjuseks. Keskriikidest kõige tugevam oli Saksamaa, kes oli jäänud koloniaalvallutustega hiljaks ning soovis nüüd maailma ümber jagamist. Selletõttu toimuski põhline sõjategevus Euroopa pinnal, mis sõjalõppedes oli sõna otseses mõttes verega immutatud, sest esmakordselt võeti selles sõjas kasutusele massiarmeed, mis ei koosnenud mitte sajast tuhandest südurist, vaid miljonitest. Selletõttu paigutasid ka väejuhid mehi mitte nende oskuste järgi rindele, vaid hulga. See aga tõi endaga kaasa uusi leiutisi, milledest üks ohtlikumaid oli gaas, mida kasutati esmakordselt Ypres’i lahingus. Kui kindraelid ja riigijuhid olid läinud
I maailmasõja järel oli hukkunud 8 miljonit sõdurit, lisaks mitu miljonit vigastatut- enamik neist olid noored mehed, kes oleks pidanud koolis käima. Erich Maria Remarque'i romaan ,,Läänerindel muutuseta" kujutab sõda sõdurite pilgu läbi, kus iga hetk varitseb oht pihta saada kuuli või suurtüki killuga. Ebainimlikud tingimused ja pidev hirmu all olemine murrab sõduri terveks eluks. Sõjas osalenud ei suutnud kohta leida ka rahu ajal. Samas valitsejad, kelle käsutustes olid massiarmeed, nägid ainult arve, kuid mitte iga sõduri läbielamisi ja piine. Niimoodi on käske kerge jagada, kui ei pea ise rindel olema. Süütud inimesed, kellel olid omad unistused, olid sõja ohvrid, nii sõdurid kui tsiviilisikud. Sõjaväes on käsu täitmine kohustuslik ning mitte allumine toob karistusi. Samamoodi järgneb karistus armeest hoidumisel või deserteerumisel. Sõduril ei olnud õigust mõelda. Sõjas olnud inimesed ei soovinud teisi tappa, vaid tahtsid elada rahus
töötud tegid hädaabitöid kõige selle tõttu Saksamaa majanduslik olukord paranes, tööpuudus vähenes, ühtlasi Hitleri populaarsus suurenes. Sõjatööstuse toodang kasvas Hitleri ajal 12 korda, kuid samal ajal kasvas riigivõlg 4 korda. Selline poliitika sai olla vaid ajutine! · agressiivne välispoliitika. Saksamaa hakkas lahti ütlema Versailles` rahulepingu tingimustest. See toimus nii: 1) 1935 seati sisse üldine sõjaväekohustus, hakati looma võimsat massiarmeed, (saksa keeles Wehrmacht) 2) 1935 sõlmiti Inglismaa ja Saksamaa vahel mereväekokkulepe, sellega sai Saksamaa õiguse laevastikku suurendada ja asuda rajama allveelaevastikku 3) 1936 marssisid sakslased sisse Reini demilitariseeritud tsooni (sellega oligi Versailles`rahuleping sisuliselt tühistatud 4) Saksamaa toetas Hispaania kodusõjas kindral Francot (=parempoolseid) 5) 1936 kujunes nn. Berliin-Rooma telg (=Saksamaa + Itaalia liit)
USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa sõjalaevastikus Mis võimaldas kaevikusõja pidamist? Massiarmeed - mobilisatsiooni kaudu võimalik reserve täiendada Suurtootmine täiendada sõjavarusid ja täita riiklikke tellimusi Töökohustus tagada tööjõud tööstusettevõtetele Tehnilised uuendused relvastus, toitlustamine (konserveerimine), keemiatööstus Muudatused ühiskonnas seoses sõjaga Riikliku reguleerimise suurenemine tagada rinde varustamine tehnika ja toiduainetega Inflatsioon riik trükkis katteta raha
vaid rahva huvide täideviihja. Tekkis rahvusriigi mõiste: *mittedünastiline *mitte-kiriklik * rahvus kui riigikodanike peamine kogum on suveräänne, kes valitsust ja poliitikat suunab ja kontrollib * riik on rahvsulike huvide täideviija. Usaldus väljendus paljudes aspektides: kui puhkes 1792-1793 a sõda Prantsusmaa vastu, siis rahvas Prantsusmaal tundis, et neid rünnatakse ja tekkis rahvuslik armee. 19.saj tekivad ka massiarmeed: I MS-ks kasvavad armeed juba liiga suureks. Väga oluliseks osaks saab hümn, mida tuntakse enda ja riigi osana. Kuigi vabariiklikud nõudmised tekkisid Prantuse revolutsiooni päevil, siis ainsaks erandiks jäi Sveits, mis jäi ilma konstitutsioonita. Sveits oli olnud ka vabariik: kui 1798a Napoelon vallutas Sceitsi, siis kuulutati ta Helveetsia(?) vabariigiks, kuid Viini kongressil uuesti taastati Sveitsi autonoomsete kantonite süsteem. Viini kongressil
annaabi.ee 
