Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse. Mood Rooma naised veetsid päevas tunde enda sättimisega, kasutades seejuures orjade ,,teenust". Nagu Kreeklasedki käidi päevas mitu korda vannis, raseeriti pimsskivi abil, õlitati masseeriti, turgutati väsinud nägu turgutati eesli piima, mee, jahu ja veinipäradega. Nii mehed kui ka naised kandsid parfüüme, mis olid tehtud lilledest ja vürtsidest. Make up oli Kreeklaste omast palju värvikam ja sarnanes rohkem kreeka prostituutide omaga. Meigi põhi oli valge ja nagu Kreeka naisedki, saavutati see puuderdades nägu seatina pulbriga. Antiik-Kreekast said alguse kuurordid: mineraalvee- ja kuumaveeallikad. Kirjakeel mida tunneme tänapäevalgi.
Kammimine, juuste värvimine ja lokkimine oli hästi väljaõpetatud orjade tööks. Iga ori täitis ühte kindlat operatsiooni. Juuste seadmine soengusse oli kreeklastel omaette tseremoonia ja soengud olid nagu kunstiteosed. Juuksuriorjad pidid jälgima harmoonia ja esteetika nõudeid. Halva töö eest karistati karmilt. Filosoofid, kirjanikud, luuletajad ja poliitikud vahetasid kõiksuguseid uudiseid ja oma mõtteid just sellel ajal kui neid raseeriti, lokiti või hoopiski masseeriti. Loodus oli andnud kreeklastele tihedad, sirged, mustad juuksed. Blondid kiharad olid Muistses Kreekas haruldased ning, et sellist väljanägemist saavutada pleegitati juukseid kaaliumkloriidi, vee -ja kummelitõmmise seguga. Sel eesmärgil kasutati ka peenestatud riisi ja jahu. Eriti pidulikel sündmustel kaunistati juukseid kuldpulbriga. Kreeka ühiskonna arenedes hakati ka inimeste sotsiaalset kuuluvust määrama soengute järgi. Kreeka naiste soengud olid varasemal perioodil lihtsad
Meile iseloomulik leilisaun, kus sa viheldakse. Esimesed jäljed saunast Eestis pärinevad 13. sajandist. · Et muldpõrand nii külm ei oleks, kaeti see saunatamise ajaks õlgedega. · Korstnaid hakati ehitama 19-20 sajandi alguses. · Mõnes piirkonnas, kus sauna polnud, pesti end rehetoas. · Suitsusaunas oli suur keris mis köeti kuumaks. · Saaremaal ja Muhus hoiti saunas k lambaid. · Saun oli ravitsemise koht (pandi kuppe, masseeriti lihaseid). · Tähtsaim toiming saunas oli sünnitamine, sest seal oli sooja vett. AIAD, KANGRUD, RAUNAD, TALAD · Aiad ehitati õue ümer, kaitseks loomade vastu. · Metsavööndile iseloomulikuna levis püstaed ehk taraaed, mis tehti vitstega ühendatud hirtest ehk roigastest. · Lattaed horisontaalsetele pulkadele vertikaalsed latid peale laotud. · Soeselgaed ehk antsaed, sõõruaed heinamaade kaitseks, kiirest valmiv.
Blondid juuksed köitsid ka mehi, kuid nemad piirdusid ainult kullatolmu kasutamisega, et soovitud efekti saavutada. Keiser Hadrianus (teisel sajandil pKr) tõi jälle kord moodi habeme. Nüüd hakati seda aga hoogsalt kujundama õlide ja lokitangide abil, et saavutada võimalikult mitmesuguseid kujusid. KOSMEETIKA Rooma naised veetsid päevas tunde enda sättimisega, kasutades seejuures orjade ,,teenust" Käidi mitu korda päevas vanni - õlitati, masseeriti, turgutati väsinud nägu eesli piima, mee, jahu ja veinipäradega Nii mehed kui ka naised kandsid parfüüme, mis olid tehtud lilledest ja vürtsidest. Meik oli kreeklaste omast palju värvikam ja sarnanes rohkem kreeka prostituutide omaga. Meigi põhi oli valge ja nagu kreeka naisedki, saavutati see puuderdades nägu seatina pulbriga Silmad olid kontuuridega välja joonistatud ja kulmud esile tõstetud Kohli (saadud
hamam'i. Karvad eemaldati mitte ainult säärtelt ja kaenlaalustelt, vaid keha kõikidest uuretest, isegi ninasõõrmetest ja kõrvadest. Selleks määriti end kõrvetava salviga, mis mõne aja pärast jõekarbi terava servaga maha kraabiti. Kui kümblejad olid tundide kaupa leilitatud , küüritud ja masseeritud, kolisid nad üle puhkeruumi, kus jõuti kümblemismõnude tõelisse tippu. Seal hõõruti naised pimsskiviga üle ja masseeriti neid veel kord. Kõrvalruumis uhuti neid taas ja saadeti patjade najale lebama. Hamam oli ka koht, kus naised üksteiselt mõõtu võtsid ning rõõmuga kupeldajaks said. Kümblussaal polnud mitte ainult paik, kus naised meelelisi kihusid välja elasid, vaid ka nende isanda teatav erootiline meelelahutus. Ent kümblushoone erootika polnud ainult isanda ja käskija pärisosa. Naistele, kes oli kasvatatud naudingut valmistama ja kes
Hooldus teostati Anesi Oxygen sarjaga. Kõigepealt tehti pinnapuhastus ning alustati ultraheli aparaadiga puhastamist. Tundus nagu oleks millegagi rullitud mööda nahka. Seejärel kanti T-tsooni poore pehmendav vedelik, mis ajas pisut kihelema. Kui nahk oli puhastatud, siis viidi nahka ultraheli spaatliga sügavniisutav ja rahustav hapnikugeel. Tundus nagu oleks seda peale kantud kingalusikaga. Mask tekitas näol hästi värske, erksa ja jahutatud tunde. Lõpuks masseeriti nahale lõpukreem ja teostati kerge jumestus mineraal kosmeetikaga. Protseduur kestis umbes 1 tund ja 20 minutit ning maksis 500 EEK. Hoolduse käigus ei tekkinud valu ega punetust. Peale hoolitsust tundus naha tekstuur hoopis teine, katsudes oli sile ja elastne nagu kummine, kuid välisel vaatlusel polnud näha et nahapoorid oleks täielikult puhastunud. Meeldiv tunne näol kestis umbes poolteist nädalat. Autor on kogenud väga pindmist keemilist koorimist Maria Galland sarja toodetega
kõrvarõngasteks. Ilu ja hügieen: Rooma riigis olid isiklikud pesemisruumid vaid väga rikastel. Samas eksisteerisid ja olid väga populaarsed avalikud saunad ehk termid. Termide külastamine oli 24 tundidepikkune rituaal, mis koosnes neljast osast. Kõige esimene oli sudatoorium, kus tekkis kerge higistamine ning saunalisi masseeriti lõhnavate õlidega. Järgmine oli väga kuum ruum calidarium, kus oli ka kuuma veega bassein. Soe ruum ehk tepidarium võimaldas puhtata ja lõõgastuda, kõige viimasena mindi külma vee protseduuridele frigidariumi. Jumestus: Kuigi tolleaegsed iluravivahendid segati kokku looduslikest komponentidest, on enamik neist kaunikesti eemaletõukavad juba nende kirjelduse pelgal lugemisel.
kõrvarõngasteks. Ilu ja hügieen: Rooma riigis olid isiklikud pesemisruumid vaid väga rikastel. Samas eksisteerisid ja olid väga populaarsed avalikud saunad ehk termid. Termide külastamine oli 24 tundidepikkune rituaal, mis koosnes neljast osast. Kõige esimene oli sudatoorium, kus tekkis kerge higistamine ning saunalisi masseeriti lõhnavate õlidega. Järgmine oli väga kuum ruum calidarium, kus oli ka kuuma veega bassein. Soe ruum ehk tepidarium võimaldas puhtata ja lõõgastuda, kõige viimasena mindi külma vee protseduuridele frigidariumi. Jumestus: Kuigi tolleaegsed iluravivahendid segati kokku looduslikest komponentidest, on enamik neist kaunikesti eemaletõukavad juba nende kirjelduse pelgal lugemisel.
annaabi.ee 
