orjade pidev juurdevool sõdade ajal võetud vangide hulgast. Orjandusliku tootmisviisi juurdumine tekitab suurmaavalduse kasvu Itaalias , millega kaasneb väike- ning keskmaavalduse allakäik. Rooma poliitilist korda iseloomustab senaatorliku aristokraatia nobiliteedi - ülevõim mis ainult harva põrkub vastuseisule plebeide poolt, kuid juba sellal toimuvad esimesed orjade ülestõusud, mis olid veel lühiajalised ja paiksed.(Maskin, 1962, 4) 4 1.1 Rooma riigi valitsemine ja territoriaalne laienemine Kuningriigi ajal Kuninga, kes valiti rahvakoosolekul, võim oli piiramatu. Valitsusemisega tegelesid veel senat ning magistraadid. Ühiskond põhines patriarhaalsete elukorraldustega talupoegadel. Tekkisid kolm seisust: patriitsid (jõukad isikud, kes pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest), plebeid
...............................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotatakse laias laastus kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk (u 753-510 e Kr), vabariigi ajajärk (510-30 e Kr) ja keisririigi ajajärk (30 e Kr-476 p Kr). Selle rohkem kui tuhande aasta jooksul on võimalik jälgida Vana-Rooma tekkimist, arengut ja allakäiku (Maskin 1956). Kuningate ajajärgul toimus Roomas sugukondlike suhete lagunemine, riigiaparaadi ja klasside kujunemine. Täieõiguslikest sugukonnaliikmetest said riigikodanikud ehk patriitsid, kellele algselt pidid alluma plebeid (hilisemad tulnukad, harilikult väiketalupojad ja käsitöölised), kuid kes hiljem (6. saj e Kr) arvati piiratud õigustega kodanike hulka. Vabariigi ajajärgul olid riigijuhtideks senat ja kaks konsulit, kujunes välja orjapidamine. Kuna kiiresti
Ühtedele võimalus oma võimu näidata ja inimestega manipuleerida, teisele võimalus meelet lahutada ja endaga manipuleerida lasta. Gladiaatoritele aga oli see etendus elu...või surm. Bibliograafia: 1. Bernet, A. ,,Gladiaatorid", Tallinn 2004 2. Vayne, P. jt ,,Histoire de la vie privé de l'Empire Romain à l'an mil" I, Pariis 1985 3. Kamm, A. ,,The Romans. An introduction", 1995 5 4. Maskin, N.A. ,,Vana-Rooma ajalugu", Tallinn 1962 5. Le Glay, M. Voisin, L-J. Le Bohec, Y. ,,A history of Rome", 1994 6. Hazel, J. ,,Who is who in the Roman world", London 2001 6
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ...
just kreeklastest meistritelt õpiti toda kunsti. Esimestel Rooma hõbemüntidel on kujutatud Romulust ja Remust imetavat emahunti. Hilisematel aegadel said mündid aga omamoodi monumentideks, neil kujutati tähtsaid võite, lepingusõlmimisi ja väepealikke ning riigitegelasi. Kasutatud kirjandus M. Kõiv, A.Mäesalu, K.Piirimäe, M.Tänava (1998). Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn: Koolibri M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst N. A. Maskin (1962).Vana-Rooma ajalugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus J. Kangilaski (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst A. Remmel (1989). Peatükke kunstiajaloost. Tallinn: Valgus J.Kruusimägi (1988). Arhitektuuri ajalugu. Tallinn: Tallinna Polütehniline Instituut T. Cornell, J. Matthews (1991). The Roman world. Alexandria: Stonehen 7
kreeklastest meistritelt õpiti toda kunsti. Esimestel Rooma hõbemüntidel on kujutatud Romulust ja Remust imetavat emahunti. Hilisematel aegadel said mündid aga omamoodi monumentideks, neil kujutati tähtsaid võite, lepingusõlmimisi ja väepealikke ning riigitegelasi. Kasutatud kirjandus http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/roomaloengud.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst N. A. Maskin (1962).Vana-Rooma ajalugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus J. Kangilaski (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst Page 12 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM
950 [email protected] masinate rent Feralco Team OÜ Neeme 34, 1171152Tallinn 11 500 [email protected] masinate rent ASPEN GRUPP OÜ Peterburi tee 47, 52 500 11415 29 Tallinn [email protected] masinate rent AS Bygg & Maskin Betooni 7 C, 1141550 Tallinn 38 001 [email protected] masinate rent Visen Grupp OÜ Vastse-Kuuste vald50 63601 39 319 masinate rent Autotransport Imre Auto OÜ Paldiski mnt 245a6 76902 560 855 Tallinn imre@imreauto
Varase keisririigi perioodi lõpetavad Diocletianuse reformid, ta valitses 284-305pKr, ta viis läbi haldusreformid, jagas provintsid mitmeteks väiksemateks üksusteks, ta viis sisse uue valitsemissüsteemi - tetrarhia. Tetrarhia põhimõte oli, et riigi eri osi hakkavad valitsema kaks keisrit, kellel on omakorda kaks asetäitjat. Selle tulemus oli see, et Rooma kui poliitiline keskus lakkab olemast. Diocletianusega lõppebki varase keisririigi periood. Kirjandus: ,,Rooma ajalugu", Maskin, 1962 lk 291-310; lk 318-375; lk 400-439. Kirjandus: Kleis ,,Antiikkirjanduse ajalugu" lk 176-228; (... ,,Antoloogia") Vergilius, Horatius, Seneca, Petronius, Juvenalis; E. Salumaa ,,Antiikfilosoofia ajalugu I" lk 188-247; ,,Antiikfilosoofia ajalugu II" lk 11-18, 28-78. Rooma keisririigiaegne vaimuelu Rooma keisririigi varane periood oli ka kultuurilise õitsengu periood. See kajastub tolleaegses ideoloogias. Augustuse ajal tekkis uus riigiideoloogia, mis oli seotud Augustusega
annaabi.ee 
