Otsest tööaega 0,03 3,0 Ettevõtte eelarve näeb ette järgmisi näitajaid kummalegi jaoskonnale: Lahtilõikamine Kooste Ettevõtte üldkulud 862200 432000 Masintunde 72000 14280 Otsese töö tunde 5200 40000 9. Kui ettevõtte kasutaks kogu ettevõtte üldist üldkulude määra, kui suur oleks see masintunni kohta ? (2 p) üldkulu määr masintunni kohta 15 = (862200+432000)/(72000+14280) 10. Kui suur oleks üldkulu toote X tootmisel antud kuul? (2 p) 136,8 = 15*(9+0,12) 11. Kas on otstarbekas ettevõttel kasutada ühist üldist üldkulude kulumäära? (2 p) Ei ole, sest kui võtta aluseks töö, siis tuleb kulude jaotus hoopis teistsugune 12. Kiirtoidukiosk müüb toitu ja jooke. Aegade jooksul on muutuvate kulude osakaaluks kujunenud 60% müügihinnast
1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal Kuna seade osteti oktoobris, siis 20X7 aasta kulu saab olla ainult 3 kuu kulu, mis on (25 000 / 12) * 3 = 6250 krooni. 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta = = 5 krooni kulu ühe toote kohta 5 * 1000 toodet = 5000 see on 20X7 aasta kulu 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta = = 10 krooni kulu ühe masintunni kohta 10 * 525 toodet = 5250 see on 20X7 aasta kulu 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 2. kasutusaasta on 1.oktoober 20X8 30.september 20X9 3.kasutusaasta on 1.oktoober 20X9 30.september 2010 Seega 20X9 kulu tuleb arvutada 2. ja 3.kasutusaastast (2.kasutusaastast ja 3.kasutusaastast ) 2.kasutusaasta: * 200 000 = * 200 000 = 38 888,89 3.kasutusaasta: * 200 000 = * 200 000 = 33 333,33 Kogu 20X9 aasta kulu: 38 888,89-st = 29 166,6675
Aprill 70 000 198 000 Mai 60 000 174 000 Juuni 80 000 222 000 Juuli 90 000 246 000 Toote üldkulud koosnevad lisamaterjalide kulust, tootmisjuhtide palgakulust ja hoolduskulust. Nende kulude suurused on tegevusmahu 60 000 masintunni juures alljärgnevad: Lisamaterjalid(muutuvkulu) 48 000 Palgad(püsivkulu) 21 000 Hoolduskulu(segakulu) 105 000 Kokku 174 000 Ettevõtte juhtkond soovib hoolduskulu jaotada muutuv- ja püsiosaks. Leida: 1. Kui suured on hoolduskulud juulis, arvestades kulude erinevat käitumist? 174 000 105 000 x= 105 000 * 246 000 = 148 448,3 246 000 x 174 000 2
Sobib tulude ja amortisatsioonikulude omavaheliseks tasakaalustamiseks. Sobilik kasutada istanduste puhul, kus esimestel aastatel on saagid ja seega ka tulud madalamad ja lõpuaastatel saagid ja tulud suuremad. Kalkulatiivne meetod – põhivara soetusmaksumus prognoositakse tema eluea lõpuks. Amortisatsiooni arvutatakse prognoositud soetusmaksumuselt. Väga harva kasutatav meetod. Masintunni meetod – lähtub põhivara kasutamise intensiivsusest. Antud juhul on amortisatsioon muutuvkulu, mis sõltub otseselt põhivara kasutamisest. Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku. Toodangumahu meetod – arvutamise aluseks normatiivne kulum tooteühikule. Amortisatsioon on muutuvkulu, mis sõltub otseselt toodetud tooteühikute arvust.
· Muud otsesed kulud- kulutused, mis tekkisid spetsiaalselt selle töö tegemisel, näiteks tööriista rent, litsentsid jms. Otsekuludele lisatakse tootmise üldkulud, mis on jaotatud lähtudes valitud jaotusbaasist ja jaotusmääradest. Üldkulud kantakse tellimustele erinevate kulujaotusmeetodite abil nagu: · Traditsioonilise kuluarvestusmeetodi abil, kasutades töö- ja masintunni jaotusmäärasid · Tegevuspõhise kuluarvestusmeetodi abil, lähtudes tegevustest ja kasutades erinevaid kulukäitureid. Tänapäeval ja tulevikus laieneb tegevuspõhise kuluarvestuse kasutamine. Kuigi tellimuse kuluarvestust võib ühendada mistahes kuluarvestuse põhimõttega, näiteks ka standardse kuluarvestuse või osakuluarvestusega, kasutatakse seda tavaliselt koos täiskuluarvestusega.(1, lk15) 1.2. Lepingu kuluarvestus
tase, töötajate oskused jne. · Üldlevinud kulustandardid on: · tooraine, põhimaterjalide, ostutoodete, tehnoloogilise kütuse ja tehnoloogilise energia kulu, näiteks 15 kg terast ühe detaili kohta 112 Üldlevinud standardid · Töökulu standardid: näiteks 0,5 tundi ühe toote valmistamiseks · Tootmise lisakulude standard: näiteks masinate ja seadmete kulu 1 masintunni kohta · Turustuskulude standard: näiteks turustuskulud %-des müügituludesse · Üldhalduskulude standard: näiteks rendipinna ruumeetri hoolduskulud · Standardkuluarvestuse peamised eesmärgid on kulude kontroll, kulueelarvete koostamine, tootmise põhikulude jaotamine, lõpetamata toodangu varude hindamine, valmistoodangu varude hindamine ja hinnakujundus, teha ise või osta tüüpi juhtimisotsused - 113
kuu andmetel tehtud arvutustulemused on järgmised: X = 40000 XY = 1200000000 Y = 40000 X 2= 120000000 1) Tuletada seosevõrrand vähimruutude meetodil: a= b= TC = 2) Prognoosida tootmise lisakulude summa 2000 masintunni puhul. Milline on tootmise lisakulude põhiosa? Kui suur on muutuvosa? *h Ül.2.1 Kulude käitumine Väike autoremonditöökoda tegeleb summutite remondiga. Kulu on arvestatud 600 summuti remondiks kuus. Näitaja Asendatud summutite arv 500 600 700 Kogukulud FC 420000 420000 420000
1) põhitöömasin, mille jõudluse alusel arvutatakse tööliigi või konstr. montaaziks vajaminev arv 2) abimasinate grupp. Enamik teenindab ühte põhimasinat. Sellisel juhul ajanorm- põhimasina ajanormi alusel. 3) Ehitusplatsi teenindav masin, mille vajadus võetakse ehituskorralduse projekti andmete alusel. Masintundide arvu leidmisel on aluseks põhitööle, aga ka ettevalmistuslõpetustööle , tööliste puhkusele . Vaheaegadele kuluv aeg. Masintunni maksumus= masintundide arv×hind. Tunnihinnad 100-150 krooni. Tunnihind sõltub erinevatest kasutuskuludest: 1) masinajuhi palk 2) nn. aastakulud arvestavad masina uuesti soetamiseks vajaliku amortisatsiooni summasid; laenu % 3) ekspluatatsioonikulud (remondikulud, hoolduskulud, tööosade vahetus, kütuse ja määrdeainete kulud). 2 varianti hindade määramisel: 1) üldine tunnihind ehitusplatsil(arvestatakse kogu aega %na, maksmine ühtse tariifi alusel)
annaabi.ee 
