Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..." VI Metavajadused ja metapatoloogia: B - values (Metaneeds) Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide
Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..." VI Metavajadused ja metapatoloogia: B - values (Metaneeds) Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide
” ( http://stelarc.org ) Tehnoloogia justkui kaotab tingliku piiri eluta ja elusa looduse vahel. Meenub prohvetlik Arnold Svarzeneggeri poolt kehastatud legendaarne Termitaator – pooleldi inimene pooleldi masin – küborg, masin-orgaanika kelles/milles on ühendatud kaks poolust, anorgaaniline ja orgaaniline mis ühilduvad läbi nanotehnoloogia sel viisil et tekib justkui uus liik, meie inimlik osa võtab üle nii mõndagi masinast kui sellega ühineb. Masinlikkus oleks justkui üks tee haavamatusse ja surematusse, võit nõrkuse ja degeneratsiooni üle. Stelarc tegeleb oma töös “Kolmas käsi” (robotkäega perfomance`id aastatest 1980-1998, vt lisa 1.) just inimese ja masina suhte küsimustega, täpsemalt robootika ja proteeside probleemaatikaga. Ka prillid on proteesid, mis võimaldavad meil reaalsust täpsemalt kogeda ning selle kaudu maailma kontrollida. Kuid erinevalt tavaarusaamale vastavast puudega inimene – terve inimene
hedonismi, seksuaalne vabanemine. U2 1984 - ei väljenda mehe/naise suhet, puudub funky ja negro beat. Laulu produktsioon on ruumiline 84" 1 plaadi lugu 1984 ,,Wak on Fire" ; It`s allright" funkilik ja afrolik ja toob seksuaalsuse (naise) sisse. Virtuaalne reaalsus(tehnoloogia) on vastus meie keha piiratusele ja probleemidele 2. Masinlikkuseks kui neutraalsuseks mille poole in püüdleb. Teadlikkus neutraliseerumises, oma kirgede tasakaalustamises. Lihaliku inimliku suretamine. Masinlikkus kui tee neutraalsusesse. Masinlik olemine. Küberneetika - /esialgne tõlge(tüürimees). N.Wiener kontroll ja kommunikatsioon loomadel ja masinatel. Tegeleb isereguleerivate organismide/gruppide/süsteemide uurimisega, need juhivad end ise. 24.04.09 Barthes semiootik Tähistaja tähistatav märk Sümbil = asi Keel paneb kokku meie reaalsuse. Denotatiivne Konnotatiivne ideoloogiline, tuleb ideede omavahelistest seostest, (punkrock) konteksti sisene tähendus
Nägid Wagneri teostes sümbolistliku liikumise alget. Teine inspiratsiooniallikas Nietzsche teosed. 6) Futurism Alguse sai Itaaliast. Manifestide kaudu; esimene 1909 ja selle kirjutas Filippo Tommaso Marinetti. Ta on itaallane, kirjutab nii itaalia kui prantsuse keeles. Kirjanik, luuletaja, aktivist. Peetakse futurismi isaks. Rohkem kunstnik kui luuletaja. Suur organisaator, kunsti patroon. Ta manifesteeris kümmet punkti: hädaoht, kiirus, masinlikkus, jultumus, võitlus, vallutamine, sõda, lammutamine jne said märksõnadeks. Tuleb välja, et futurism on suunatud tulevikku; futuristid hindasid tööstust, masinaid. Esialgne nimetus voolule oli dünamism. Nad põlgasid mineviku kunsti; tahtsid hävitada muuseumid, konventsionaalsed teatrid jne. Futuristlikel õhtutel loeti luulet, näidati kunsti ja teatraalseid sketse: teatraalsed kabareelikud stseenid
ning eeldavad,et neil on mingi kindel tähendus.Aga nii on see vaid nii kui interpreteerida Kafkat hierarhilise mudeli järgi.Deleuze ja Guattari arvates selline kirjeldus Kafka puhul ei tööta, sest ühelt poolt ei tähenda kujundid ja sümbolid tema unenäoloogikat järgivates teostes mitte midagi, kuid teisalt võivad need tähendada peaaegu ükskõik mida. Kogu see risoomne liikumine baseerub masina mõistel.Masin ja masinlikkus tähendavad Deleuzi ja Guattari filosoofias mitteteadvuse tööpõhimõtet, mis seisneb korduvates ühendustes ja katkestustes.Seda masinat hoiab käigus iha, mis käsitleb asju otseselt ja vahendamata. Ihal on Deleuzi ja Guattari arvates risoomseos (nagu info otsimine internetis, oled kusagil ja sealt edasi mingid muud nimed ja jälle uued huvid ja siis edasi). Tegelikult on iha ammendamatu, sellel ei ole mingeid piire, on
.. passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ...” VI METAVAJADUSED JA METAPATOLOOGIA. B-VAJADUSED (METANEEDS): Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism 2. Headus kurjus egoism 3. Ilu inetus vulgaarsus 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus 7. Täius räpakus lootusetus 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus 10. Kord kaos ennustamatus 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide puudumine 13
patoloogia (suitsiid, kuritegevus) kasvamine C Moodne tsivilisatsioon ei rahulda sügavaid inimlikke vajadusi II Tegelikud inimlikud vajadused, millele iga ühiskondlik korraldus peaks vastama 1) seotus 4) identsus 2) loovus 5) elu tähenduslikkus 3) juurte vajadus III Võõrandumine eksistentsiaalsete vajaduste ja 18. saj. ideaalide asemel tarbimismaania Ühiskond on irratsionaalsem kui kunagi varem. Valitseb asjastumine, masinlikkus, ebaisikulisus. Inimene on tarbeese, nagu kõik muugi. Inimene on võõrandunud, kui ta ei tunne end oma jõu ja sisemise potentsiaali kandjana, vaid on justkui asi, sõltudes jõududest väljaspool ennast ja seades oma elu nende järgi. Võõrandumine totaalne suhtes 1) tööga,2) esemetega, 3) riigiga, 4) kaaslastega, 5) endaga IV J ä r e l d u s: Rohkem kui uusi lennukeid, vajame me kõikehõlmavat humanistlikku
annaabi.ee 
