ja iseloomulikku *madalama/tööliskeele väärtustamine , *kärarikas enesereklaam (avalikud esinemised), *esinemisviis lööv ja loosunglik Futurism kirjanduses: *eksperimeenteeriti sõnade ja vormiga(erakordne sõnakasutus, visuaalne külg) *futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik *väljenduslaad oli närviline, plakatlik *kasutati telegrammstiili, kollazitehnikat *oluline oli luuletuse graafiline pilt Teemad, millest kirjutati: *tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linna ülistamine , patriotism, sõja ja vägivalla ülistamine Futurism kääbus 1920.aastail KUBISM Futurismi edasiarendus *Kubismis peamine on vorm, mitte sisu., *Kubistid loobusid jutustavast sisust, st. teosed koosnesid katkendlikest lausetest. *G.Apollinaire- kubismi luuleteooria looja.
Futurism sündis kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt ja siis alles hakati kunstiteoseid looma, Väljendati manifestides, kas rahvakogunemistel või ajakirjanduses kärarikka ja mässleva reklaamiga Algatajaks itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti, esimenemanifest ilmus 1909 Pariisis ajalehes „Le Figaro“(pooldajad kutsusid üles olemasoleva kunsti asemel looma uut, ülistades kiirust*suurlinnlikku elutempot*tehnika võidukäiku*masinakultus*, tundeid peeti nõrkuseks(joone rõhutamine püsis alles) Futurismi jagunemine-kaks etappi ESIMENE ETAPP-I maailmasõja eelne, mis algas ajast mil tekkis futurism (1909) ja lõppes I maailmasõjaga (sõda lõhkus futuristide liikumised, osad futuristid olid pettunud sõjas tehnika kasutamisest, teised aga said innustust (tehnika areng, sõjakultused) TEINE ETAPP-I maailmasõja järgne, kus hakati seni kujutavast kunstist
Futurism (ld k tulevik) 20 saj alguses Itaalias.(1909 maniseft) Kujunemist mõjutas Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Algataja oli itallane Filippo Marinetti. Tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Laadilt agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik. Futuristid on kogu vana vaimse maailma vastu. Eesmärk oli kirjanduse toomine tänapäeva. Uued teemad : tööstus,hulkurlus, masinakultus,linnaülistus, patriotism,sõja ja vägivalla ülistamine(sõda kui puhastaja). F-stid harrastasid kärarikast enesereklaami. Tõdemusi kuulutati avalikel esinemistel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed. F eksperimenteerisid sõna ja vormiga, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid reegleid ja vältisid kirjutusmärke (asendasit ma v mu märkidega ). Värss oli mehine ja plahvatuslik. Väljenduslaad närviline, kasutati kollaazitehnikat. Oluline luuletuse graafiline pilt
KIRJANDUS MODERNISMI II POOL Futurism Tekkis 20 saj alguses Itaalias. Algatajaks oli itaallane Filippo Marinetti, kes oli ka peamine teoreetik. Futurism eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Futurism oli agresiivne. Futuristid olid kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nende eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale. Teemad tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linnaülistus, patriatism, sõja, vägivalla tegevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile ja tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid püüdsid luua uut keelt ja stiili, nad tõid luulesse tänavakeele ja ignoreerisid kirjavahemärke. Oluline oli luuletuse greaafiline pilt. Esindajad Majakovski, Marinetti, A.Kivikas, H.Visnapu. Kubism Tuleneb kreeka keelest, tähendab ,,kuup". Tekkis 20 saj alguses Prantsuse maalikunstis,
laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkas raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu.Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku : kiirust, dünaamilisust, suurlinlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Futuristide eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala kõrgemale tõstmine. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism, sõja ja vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri kui ka riietusega. Futuristide esinemisviis oli lööv ja loosunglik. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut
mitu futurismi manifesti. Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandusest ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemel looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku: kiirust, dünaamilisust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili: taotlesid erakortset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili, kollaaztehnikat
dünaamilistust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Futuristide eesmärgiks oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala kõrgemale tõstmine. Nad püüdelsid ka kogu ühiskonna ümberkujundamisele, selleks tuli alustada keele muutmisest, mis omakorda pidi kaasa tooma mõtlemise muutmise. Sel teel loodeti lõpuks jõuda uue maailmakorralduse kehtestamiseni. Uuteks kirjandus teemadeks olid: tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised samuti ka võõristust tekitavad. Selline tekst saavutati tehnilisi võtteid kasutades, nagu montaaz, kollaaz, pastiss. Et teost mõista peab lugeja/publik teosega aktiivselt suhtlema, looma teose enda jaoks. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine,
s algus. Varasem ja hilisem (varasem enne I ms ja hilisem pärast). Jõuline, õudust taotlev, katastroofi ennustav. Metafüüsiline, filosoofilis-mütoloogiline mudel. Kurjuse allikas urbanistlik ühiskond. Kriitika, sünged, võikad pildid. Sümbol, võõrandumine. Futurism:20.s Itaalia. Tommaso Marinetti. Agressiivne ja ründav, nihilistlik (kõige eitamine). Poliitiliselt äärmuslik. Kirjanduse toomine tänavale, uued teemad- tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ka linnaülistus, patriotism, sõja, vägivallaja tugevuse ülistamine. Liikumis illusioon, dünaamilisus, rahutud muljed. Vastuhakk, jultumus, hulljulge armastus. Kubism: 20.s algus. Kujutasid asju nii, nagu need on ülesehitatud. Geomeetrilised kujundid. G.Apollinaire- kubismi luuleteooria, sürrealism. Gertrude Stein. Sürrealism: 1919 Prantsusmaa. Suunajuht Andre Breton- dadaist. Huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate
II AVANGARDISM FUTURISM ld.keeles tulevik tekkis Itaalias 20.sajandi algul. · Eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust, keelekasutust · Agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik · Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu · Kutsusid looma uut kunsti, mis kajastaks ajale iseloomulikku: kiirust, tehnika võidukäiku, suurlinlikku elutempot · Uued teemad: tööstus, hulkurlus, masinakultus jne · Harrastasid enesereklaami · Püüdsid luua enda jaoks uut keelt, stiili. Tõid luulesse tänavakeele. · Väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili · Oluline oli luuletuse graafiline pilt · Luuletused trükiti pakkepaberile või tapeedile · VLADIMIR MAJAKOVSKI, IGOR SEVERJANIN, HENRIK VISNAPUU, RICHARD ROHT. Majakovski trepp. KUBISM kreeka keeles kuup. Tekkis 20 sajandi algul prantsuse maalikunstis, a. 1907-1914 arenes kirjanduses.
annaabi.ee 
