ajama nii nagu venna, vastas laps, et ta hakkab habet ajama nagu tema isa (isa ajab elektripardliga habet). Vaatluse analüüs Esiteks tooksin välja, kuidas vaadeldav laps kasutas niinimetatud sümbolilist mõtlemist. Lapsele tuli vaatleja kohalviibides meelde, et eelmisel korral, kui laps vennal külas käis, siis vaatlejat ei olnud. Lapsed nimelt ei pea olema sensomotoorses kontaktis eseme, inimese või kohaga, et sellest mõelda (Papalia, Feldman, Martorell 2012). Muidugi võib öelda, et tänu vaatlejale tuli lapsele meelde, et ta eelmisel nädalavahetusel külas käis, kuid siiski tuli talle ka meelde, et vaatlejat ei olnud, mida võib samuti vaadelda sümbolilise mõtlemisena. Paremini oli aru saada sümbolilisest mõtlemisest vaatluse lõpus, kui laps uuris teiste pereliikmete kohta, kuigi neid temaga samas ruumis ei olnud. Peitusemängus vennaga ilmnes lapsel palju egotsentrismile viitavaid olukordi
sellistena, nagu nad tegelikult on. Gaudi jäi kuni surmani poissmeheks. Õpilasena jagas ta üürikortereid erinevates kohtades koos oma venna Franciscoga, kes õppis arstiks. Pealse seda elas ta koos oma isa ja orvust onutütre Rosa Egea Gaudiga alguses erinevates Barcelona majades ja hiljem Park Guellis oma disainitud majas, mida keegi ei olnud tahtnud tellida. Seal suri ta isa 1906. 93-aastaselt ja Rosa 1912.a. Gaudi elus oli tähtsal kohal noorepõlve sõber arhitekt Martorell, kes aitas teda arhitektuuriõpingutes, tutvustas mitmetele rikastele perekondadele (nagu näiteks Guellid) ja hankis talle töödejuhataja koha Sagrada Familia ehituse juures. Sagrada Familiat projekteeris algselt ranges gootistiilis arhitekt Francisco Villar, aga juba aasta hiljem hakkas sellega tegelema Gaudi ise. Ta konstrueeris palju makette, mis põhimõtteliselt sisaldasid nelja erinevat lähenemisstiili. Kuigi 1936. aasta juulis need maketid hävisid, suudeti need fotode ja
· tähtis humanist · 1558 kastiilia keele grammatika · ,,Türgi matk" : kirjutas vangipõlves Türgis, satiiriline Rüütliromaan · põhiliselt 16. saj I pool · 17. saj alguses ,,Don Quijote" rüütliromaanide paroodia · Hispis hakatati rüütliromaane kirjutama proosas · Montalvo ,,Amalís de Gaula": kuulsaim hisp rüütliromaan sel ajal: ainestik toimub Briti saarestikul, võitlused koletiste ja hiidlastega · Katalaani romaan ,,Tirant Valge": autorid Martorell ja Martí, olustikuline konkreetsus, rüütlite igapäeva elu, sündumsed algavad Inglismaal, Tirant kohtub erakuga, süzeeks põhiliselt katalaani seikleja Roger de Flor, kes seikles Idamaades, iroonia, grotesk, koomilisus · ,,Gaballero Cifar" 1512, ilma autori nimeta, ühe pühaku elulugu, mõjutas ka bütsantsiromaan, idamaised mõjud, väga tägtis Ladina-Ameerikas · ,,Celestina": Fernando de Rojas, tragikomöödia, ühiskond ja selle madalam osa, Celestina
olnud enam aadlike eesõigus. Hispaania teine tuntum rüütliromaan on ,,El Caballero Cifar", rohkem tähelepanu pälvinud. Bütsantsi ehk Ida-Rooma ainestik, armastus ka loomulikult. Kannupoiss on Ribaldo, on nähtud Sancho Panza eelkuju. Pole eriti mahukas teos. Kolmas rüütliromaan pole mitte hispaania, vaid katalaanikeelne. 15.sajandi lõpust on pärit ,,Tirant lo Blanc(h)" (Tirant Valge) Rüütlitel olid koguaeg oma hüüdnimed, mille nad võitlustes teenisid. Kaks autorit: Joanot Martorell (alustas) ja Marti de Galba (lõpetas). Ilmus 1490.aastal Valencias. Väga mahukas, neist kolmest romaanist kõige suurem. Katalaani kirjanduse alusteos/suurteos. Katalaani 13.sajandi seikleja elukäik, Roger de Flor. Seikleb Idamaades. Hästi fantastiline ja palju kirevaid seiklusi. Erootikat on rohkem, samuti ka irooniat ja huumorit. Cervantes räägib tunnustavalt neist romaanidest. Jorge de Montemayor (portugali päritolu)- ,,Diana", see oli ka omal ajal väga loetud teos
Pantagruel". 16.sajandil olid rüütliromaanid, eriti Hispaanias, kus hakati kirjutama mahukaid proosaromaane rüütlitest. Tähtsamad rüütliromaanid - "Amadis de Gaula" (Wales'i Amadis; 1508) Rodriguez de Montalvo, mahukas proosaromaan. Seiklus ja armastus. Amadis (noor rüütel, Wales'i kuninga ja soti kuninga tütre poeg) ja Oriana (Briti kuninga tütar). 5. mai Hispaania kuulsaim rüütliromaan - Rodriques de Montalvo "Amadis de Gaula". Kataloonia tuntuim teos Martorell ja Galla "Tirent Valge"(1490), väga mahukas, suurem kui "Don Quijote". Don Quijote ei ole rüütliromaan! Teose olustik on hoopis teistsugune, see on rüütliromaani paroodia. Aga Cervantesel on siiski üks rüütliromaan "Persiles Sigismunda kannatused", mille ta kirjutas Don Quijote teise osaga paralleelselt. Rüütliromaan pidi aga Euroopas taanduma, peale tulid realistlikumad zanrid. Pastoraalne romaan oli rüütliromaaniga kõrvuti. Boccaccio kirjutas esimesed
tema kohta!!!) 15. saj-l on väga tähtis Itaalia renessanssis novell. Itaaliale just omane nähtus, mujal väga ei olegi. Marguerite de Navarre 1550. lõpus ,,Heptameron" tugev osa prantsuse kirjanduses. Rodriguez de Montalvo ,,Amadis de Gaula". Katalaani kirjanduse ja kultuuri kuldajastu oli 13. kuni 15. sajand. Sealt pärit suur katalaanikeelne rüütliromaan 1490. kahe autori poolt (Martorell ja Galba) ilmunud ,,Tirant Valge". Rohkem igapäevaelu rüütlite elus, tugevam erootiline pool. 1980. aastate alguses selle inglisekeelne tõlge avaldas Ameerikas suurt tähelepanu, väga populaarne. Cervantes ,,Persilese ja Sigismunda kannatused". 1617 ehk pärast autori surma ilmus. Alapealkiri on põhjamaine lugu. Islandi kuningapoeg Persiles ja Sigismunda, kes on Friisi kuningatütar. Teekond Rooma. Palverännak. Selleks et saada katoliiklaseks.
annaabi.ee 
