Voice CCNA CCVP CCIE Voice Õppimisvõimalused Eestis IT Kolledz Tallinna Majanduskool Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Audentese Ülikool Tartu Ülikool Tapa Gümnaasium TLÜ Haapsalu Kolledz Tartu Kutsehariduskeskus Narva Pähklimäe Gümnaasium Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Võrumaa Kutsehariduskeskus Tallinna Polütehnikum Mainori Kõrgkool Miinimum varustus 3 Cisco 1841 marsruuterit 3 Cisco 2960 switchi 2 Linksys wireless marsruuterit
kokkuhoidu majanduslikus mõttes. Modemiga võrreldes on ta niipalju mugavam, et peale mõningast kokkupuudet ISDN-Internet-ühendusega inimene modemivariandist enam puudust ei tunne. Kogu kohtvõrgu ühendamine Internetti toimub vägagi sarnaselt kohtvõrkude sidumisele. NAT ehk Network Address Translation on meetod, millega marsruuterile omistatakse üks IP-aadress. Selle taha peidab ta kogu arvutivõrgu ning seega on Internetist vaadates näha ainult marsruuterit. Viimase ülesandeks jääb kõik sisenevad ja väljuvad paketid arvutite vahel ilusasti ära jagada ning kui palju arvuteid tegelikult võrgus on, teab vaid tema. Selle variandi eeliseks on veel see, et lisades arvuteid Internetti, pole meil vaja juurde hankida IP- aadresse. Kiirus Andmevahetuskiirus arvutite vahel üle ISDN-i on vastavalt B-kanalite arvu kasutamisele n x 64 kbit/s. Mitme B-kanali kasutamisel tuleb ka kõneminutite hinnad
(algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter
mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid
(algoritmiliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab
(algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab
33 m välistingimustes. Sideks kasutatav kanal tuleb enne seanssi kindlaks määrata: Euroopas kasutatakse 13 eri kanalit. Mitme lähestikku paikneva tugijaama abil on võimalik luua Wi-Fi tugiala, kasutades uitühendust (roaming), mille korral traadita võrgu seade lülitub automaat- selt ühelt tugijaamalt ümber teisele. Laialt on levinud Wi-Fi-marsruuterid, mis kujutavad endast tugijaama, traadiga kohtvõrgu kommutaatorit ja marsruuterit ühes korpuses. Ühenduseks mobiiltelefoni, traadita hiire, traadita klaviatuu- ri jm. seadmetega saab kasutada Bluetooth-ühendust. Bluetooth- seadmed kasutavad samuti 2,42,5 GHz sagedust ning on jao- tatud kolme võimsusklassi: klass 1 (maks. sidekaugus 100 m), klass 2 (maks. sidekaugus 10 m) ja klass 3 (maks. sidekaugus 1 m). Bluetooth-ühenduse seadistamine on lihtsam, kui Wi-Fi ühenduse korral, kuid andmevahetuskiirus on madalam: kuni
(DHCP discover). Server vastab teatega DHCP offer. Seejärel soovib host saada IP-aadressi (DHCP request). DHCP server püüab requesti kinni ning eraldab hostile aadressi (tavaliselt mingiks kindlaks ajaks. DHCP ack). Koos aadressiga antakse vajadusel hostile ka subnet mask, default gateway, DNS serverid jne. NAT (Network Address Translation) – võrguaadressi ümbenimetamine – on tehnoloogia, kus IP paketi lähte- või sihtpunkti aadress muudetakse ümber, kui paketid läbivad marsruuterit või tulemüüri. Põhiliselt kasutatakse NATi selleks, et privaatse sisevõrgu hostid saaksid ligipääsu internetile kasutades ühist avalikku IP-aadressi. Kui sisevõrgust saadetakse pakett internetti, 21 muudab ruuter enne selle välja saatmist saatja IP-aadressi enda välisvõrgu aadressiks ja vastuvõtjale jääb mulje, nagu oleks pakett tulnud otse ruuterist. Kui vastuvõtja saadab
annaabi.ee 
