kihis) abil ühendatakse omavahel või lahutatakse üksteisest tüüpiliselt kaks ühesugust võrku. Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks tervikosadeks ning ühtlustatakse võrgu koormust. Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida transiitliiklust. Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11
kihis) abil ühendatakse omavahel või lahutatakse üksteisest tüüpiliselt kaks ühesugust võrku. Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks tervikosadeks ning ühtlustatakse võrgu koormust. Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida transiitliiklust. Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11.Marsruutimine koosneb kahest põhilisest
Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse PTMF kahetooniline mitmesageduslik audiosignaali tüüp. Üks madal ja teine kõrge, et inimhääl sama pole mis toon. tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida 1dB=10log(Psisend/Pväljund) transiitliiklust. Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis)
Turvalisuse tagamiseks on mitmeid meetmeid. Esiteks kaasneb ühenduse loomisega Point.-to-Point Protocoli paroolide kontroll. Teiseks on ISDN-ga kaasasündinud nähtus helistaja numbri saatmine vastuvõtjale, mida marsruuter ära kasutab ja mille pealt vaatab, kas ta sissehelistajat aktsepteerib. Osavate vastu, kes suudavad marsruuterile vale abonentnumbri öelda, on välja mõeldud automaatne tagasihelistamine. Seda võtet on ka modemimaailmas kasutatud. Marsruutereid, on kahte tüüpi. Üheks tema võimalikuks realisatsiooniks on arvuti, kus on sees meile juba tuttavad ISDN- kontrollerid ja marsruutertarkvara. Marsruuterarvuti võib olla spetsiaalne (dedicated), ent ta võib samas olla ka Novelli või Windows NT serveri ülesannete kõrgusel. Kuna marsruuterarvuti on just koht, kuhu kontrollereid mitu pannakse, siis sinna passiivsed kontrollerid reeglina ei sobi. Kontrollereid saab laduda nii palju, kui
sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Suurtes kohtvõrkudes kasutatakse marsruutereid võrgu jagamiseks segmentideks (alamvõrkudeks), mis teenib liikluse tasakaalustamise, liikluse turvakaalutlustel filtreerimise ja poliitikahalduse eesmärke. Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet, mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett edastada selle teel sihtpunkti poole. Marsruuterid asuvad igas punktis, kus kaks või enam võrku kokku puutuvad, kaasa arvatud Interneti Point-of-Presence Marsruuterid suunavad ainult neid pakette, mida edastatakse vastavalt
(Congestion Control) on saatja poolne ettevaatusabinõu, vältimaks võrgu ülekoormamist, mitte konkreetsetes masinates datagrammide edasi saatmine sissetulevast kanalist väljuvasse. igat edastamissessiooni käib terve siini läbi olevat pakettide hulka. CC korral luuakse sessiooni algul SYN On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate reserveerimispakett, mis on täpselt nii pikk kui palju aega pakettidega aknad. Ideaalne oleks saata nii kiiresti kui võimalik lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul kulub signaali levikul siini ühest otsast teise. See välistab (aken nii pikk kui võimalik) ilma kadudeta. Selleks hakkab toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist kokkupõrke võimaluse
algkäivitamise ja omistab uutele liituvatele seadmetele aadressid. Võrgukiht toetab mitmeid topoloogiaid. Tähttopoloogia korral toimib üks FFD tüüpi seade võrgu koordinaatorina ning aktiveerib ja haldab võrku lülitatud seadmeid. Kõik teised seadmed võrgus on lõppseadmed ja suhtlevad otseselt võrgu koordinaatoriga. Kontuurtopoloogia korral aktiveerib võrgu koordinaator võrgu ning valib võrgu parameetrid. Võrgu laiendamiseks kasutatakse võrgu marsruutereid. Marsruutimisalgoritm kasutab päring vastus protokolli. Võrgusõlmede suurim arv saab olla 264. Võrku lülitatatud seadmete arv saab olla veidi üle 65 000 (216). 10.ZigBee vahenduskiht Vahenduskiht (General Operation Framework GOF) vahendab omavahel selle kohal oleva rakenduskihi ja sellest allpool oleva võrgukihi vahelisi sõnumeid. Vahenduskiht täidab funktsioone, mis on ühised kõigile seadmetele: · adresseerimine
algkäivitamise ja omistab uutele liituvatele seadmetele aadressid. Võrgukiht toetab mitmeid topoloogiaid. Tähttopoloogia korral toimib üks FFD tüüpi seade võrgu koordinaatorina ning aktiveerib ja haldab võrku lülitatud seadmeid. Kõik teised seadmed võrgus on lõppseadmed ja suhtlevad otseselt võrgu koordinaatoriga. Kontuurtopoloogia korral aktiveerib võrgu koordinaator võrgu ning valib võrgu parameetrid. Võrgu laiendamiseks kasutatakse võrgu marsruutereid. Marsruutimisalgoritm kasutab päring vastus protokolli. Võrgusõlmede suurim arv saab olla 264. Võrku lülitatatud seadmete arv saab olla veidi üle 65 000 (216). 10.ZigBee vahenduskiht Vahenduskiht (General Operation Framework GOF) vahendab omavahel selle kohal oleva rakenduskihi ja sellest allpool oleva võrgukihi vahelisi sõnumeid. Vahenduskiht täidab funktsioone, mis on ühised kõigile seadmetele: · adresseerimine
/// EHK BGP e piiri juurdepääsu protokoll. Saab alamvõrgu ulatuses informatsiooni naaber võrgusüsteemidest. Levitab ulatavuse informatsiooni kõikidele võrgusüsteemi sisestele ruuteritele. Määrab ,,head" ruuterid alamvõrkudesse informatsiooni ulatuvavuse alusel. 35. MARSRUUTERID ==> Marsruuteril on kaks põhilist ülesannet 1) marsruutimis algoritmide ja protokollide töö tagamine. 2) datagrammide edasi saatmine sissetulevast kanalist väljuvasse. /// ==> On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada
Saab alamvõrgu ulatuses informatsiooni naaber võrgusüsteemidest. Levitab ulatavuse informatsiooni kõikidele võrgusüsteemi sisestele ruuteritele. Määrab „head“ ruuterid alamvõrkudesse informatsiooni ulatuvavuse alusel. 35. MARSRUUTERID ==> Marsruuteril on kaks põhilist ülesannet – 1) marsruutimis algoritmide ja protokollide töö tagamine. 2) datagrammide edasi saatmine sissetulevast kanalist väljuvasse. /// ==> On olemas kolme tüüpi marsruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada
väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit (ehk on kolme tüüpi marsruutereid): 1) Mälus toimuvate lülitustega - (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2) Siinil toimuvate lülitustega - Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini, ehk siini peal saab korraga liikuda ainult üks datagramm. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant
annaabi.ee 
