Herbert George Wells ,,Maailmade sõda" · Romaani esmatrükk: Ilmus 1898.a Inglismaal Kirjutamise aeg: 1890ndad · Antud raamat: Ilmus 2005.a Kirjastus Varrak · H. G. Wells'i loomingus on raamat üks tähelepanuväärsemaid. Raamatu põhjal on tehtud ka mitmeid filme. Sisu · Sündmuskoht: Victoriaaegne Inglismaa · Pealtegelased: Minategelane, kes oli kirjanik ja filosoof Marslased, kes tungisid Maale Sisukokkuvõte · Minategelane nägi observatooriumist kuidas Marsilt saadeti Maa poole teele tohutu kiirusega miski, mis hiljem selgus olevat kapsel (neid saadeti kümne päeva jooksul kümme) · Kapslid jõudsid üksteise järel Maale, neist väljusid marslased, kes olid palju arenenumad kui inimesed, kompitsatega, pruuni nahaga, suurte silmadega, kehata, Vkujulise suuga. · Marslased ehitasid kaasa võetud osadest sõjamasinad,
6. Mis on raadio kui meediakanali plussid, mis miinused? - Info kiire edastamine ja kättesaamine plussid. Suulisus miinus. 7. Mis on signatuur? - Signatuur on saate või programmi algus- või lõpukujundus, mille funktsiooniks on programmi identifitseerimine ja kuulajas assotsioonide tekitamine. 8. Mis on kõll? - Kõll eraldab saate osi üksteisest. 9. Loe lk 81 ,,Raadio kuldajal". Vasta teksti all olevatele küsimustele (Miks inimesed uskusid, et marslased on Maale tunginud? Kas tänapäeval on raadiol võimalik külvata rahva seas sama suurt paanikat?) - Inimesed uskusid, et marslased on Maale tunginud, sellepärast, et oli raadio kuldaeg ja inimesed uskusid kõike mis räägiks raadios. - Minu arvates tänapäeval ei ole võimalik külvata rahva seas sama suurt paanikat. Tänapäeval on palju infoallikaid ja inimesed usuvad rohkem usaldusväärset infot. Vastuargumentid: 1. Tänapäeval on palju infoallikaid. 2
Ekvivalents Px <-> Qx, mis muutub tõeseks lauseks nende indiviidide korral, mille korral Px ja Qx omandavad samu tõeväärtusi. Predikaadist Px järeldub predikaat Qx kui predikaat Qx muutub tõeseks vähemalt kõigi nende indiviidide korral ,mille korral muutub tõeseks predikaat Px. Üldisest väitest osalist järeldades me postuleerime objekti või objektide olemasolu ning sellega võime teostada vea – olemasolu impordi viga. Nt kõik marslased on rohelised -> leidub objekte, mis on marslased ja rohelised. Valemid p ja q on vasturääkivad, kui p = -q (kontradiktoorsus) Valemid p ja q on vastandid ehk vastupidised, kui p -> -q ja q -> -p (kontraarsus) Valemid p ja q on osavastandid,kui –p = q ja –q = p (subkontraarsus)
Vahepeal koju jõudnud ema ja isa ei tahtnud Ufonauti kuidagi uskuda, et too oli näinud tundmatut lennumasinat ja seninägematut kahvanägu. Koos mindi imeelukat otsima. Nad leidsid kahvanäo üles ning püüdsid temaga suhelds, kuid keelebarjääri tõttu ei tulnud sellest midagi välja. Pisikese ufonaudi isa oli kuulnud võimalusest, et kaugel planeedil Maa võivad taolised elukad eksisteerida. Ka oli ta kuulnud, et Maa elukad ehk inimsesed ei suuda marsi õhku hingata. Sestapotsustasid marslased koos, et inimene tuleb Maale tagasi saata. Kuldsetekätega ufonaudipapa parandas kosmosemasina ning inimene saadetigi tagasi. Järgmisel päeval, kui pisike Ufonaut jälle arvutiloa sai, mypeis ta oma sõpradele uskumatust seiklusest Maalasega ning tõestas seda kahvanäo fotoga.
Harimatu inimene ainult kadetseb neid kellel läheb hästi ja tunneb rõõmu kui kellegil läheb temas halvemini. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või kiputakse unustama, et kõigil on sõnavabadus aga ei tohi teisi inimesi halvustada. Väga hästi on ütelnud sõnavabaduse kohta Ameerika psühhiaater Thomas Szasz: ,, Kui inimene ütleb, et ta on Jeesus või Napoleon, või et marslased teda jälitavad, või ütleb midagi muud, mis tavamõistusele pöörane tundub, siis peetakse teda hulluks ja pannakse hullumajja luku taha. Sõnavabadus on ainult normaalsetele inimestele." Muidugi ei ole ka liigne vabadus hea. Liigne vabadus selles mõttes, et puuduvad igasugused kohustused, seadused ja keelud. Selline nagu on anarhia, kus puudub igasugune kontroll inimeste üle, ei ole valitsust ega presidenti. Seega demokraatlik parlamentaarne vabariik on
Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või kiputakse unustama, et kõigil on sõnavabadus aga ei tohi teisi inimesi halvustada. Väga tabavalt ob sõnavabaduse kohta öelnud Ameerika psühhiaater Thomas Szasz: ,, Kui inimene ütleb, et ta on Jeesus või Napoleon, või et marslased teda jälitavad, või ütleb midagi muud, mis tavamõistusele pöörane tundub, siis peetakse teda hulluks ja pannakse hullumajja luku taha. Sõnavabadus on ainult normaalsetele inimestele." Kui meil on võimalus valida mitme käitmisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, vaid meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jms poolt. Meie valikutel on alati põhjus. Inimeste valikuid suunab nende alateadvus. Kuna me
me oleme kui termostaadid teadlastele, nii et nad ei vaja ehituse või intentsionaalseid hoiakuid, et ennustada meie käitumist kui mingi ülim füüsik. Nad suudavad ennustada liikuva keha käitumist, ilma et peaks kohtlema neid kui intentsionaalseid süsteeme. Nende jaoks ei ole meie intentsionaalsed süsteemid. Kui nii on, siis meie staatus uskujatena ei ole objektiivne, vaid on nägija silmis, kes jagab meie intellektuaalseid piiranguid. Dennett’i vastus sellele on, et kui marslased ei näe meid kui intentsionaalseid süsteeme, siis hoolimata nende Laplacean’i ennustustest, jätaksid nad tähelepanuta täiesti objektiivsed inimese käitumismustrid, mis toetavad üldistamisi ja ennustusi, ja mis on ainult kirjeldatavad intentsionaalsest hoiakust. Nozick’i marslased on siis olevused, kellel on Laplacean’i sarnane võime ennustada meie käitumist puhtalt ja lihtsalt füüsilisest hoiakust. Pigem nendel
Kas strateegiate rakendamine sõltub meie teadmistest? Nt tavainimene kasutab intentsionaalset strateegiat arvutitel, samas kui insener lähtub kavandatuse seisukohast. Veel targem füüsik aga füüsikalisest seisukohast. See viiks interpretatsionismi, mille järgi on vaimuseisundid üksnes vaatleja silmis. Dennett: “Intentsionaalse seisukoha omaksvõtmise otsus on vaba, aga kui seisukoht on juba omaks võetud, on tõsiasjad selle edukuse või läbikukkumise kohta täiesti objektiivsed.” Marslased: Marslased, kes suudavad meie tegevust ennustada mikrofüüsikalisel tasandil. Kas me nende vaatepunktist ei ole uskujad? Kui ei ole, siis on intentsionaalsus vaid midagi sellist, mis on piiratud vaatleja silmis. Reaalne muster:. Dennett: kui marslased ei näe meid intentsionaalsete süsteemidena, siis jääb neil tabamata reaalne muster käitumises, mis on kirjeldatav üksnes intentsionaalsest seisukohast. Osakuid saab osta lõputul hulgal erinevatel füüsikalistel viisidel
annaabi.ee 
