nende teostest mõjutatuna mõned tööd. Pärast Londonist naasmist muutus kunstniku värvipalett tunduvalt kirevamaks ja heledamaks, ilmselt mõjutatuna J. Constablest. Pärast 1830.a. revolutsiooni maalis Delacroix suurteose ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele"- see on revolutsioonilise romantismi kõige eredam teos, kus kajavad julge ja avalik üleskutse ülestõusule ning veendumus selle vääramatusse võitu. Maali hakati kutsuma Prantsuse kunsti Marseljeesiks. Selles teoses ühendas kunstnik reaalse ja sümboolse maailma.Reaalne on tänavavõitlus ja sümboolne naisterahvana kujutatud Vabadus. Maal on pruunides toonides, millest eralduvad erksamalt prantsuse trikoloori värvid 1832.a. külastas kunstnik Alzeeriat ja Marokot. Reisi järelmõjusid leidub Delacroixi hilisemas loomingus. Reis oli kunstniku jaoks tõeline avastus, ta nägi patriarhaalseid kombeid, tugevaid
frottola'd. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri poolt loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Kui keskaegse polüfoonilise mitmehäälsuse puhul omasid kõik hääled võrdset tähtsust siis renessansis hakati rohkem rõhutama ülemist häält ning teised hääled omandasid saatetausta tähtsuse. Sageli esitati alumisi hääli vaid instrumendil. Nii tekkis 16. sajandil homofooniline mitmehäälsus milles üks, tavaliselt ülemine, hääl on juhtiv ning teistel häältel iseseisvat tähtsust ei ole. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi
perioodi valssidele. Kuid publikut võlus neis mitte eelkäijate jäljendamine, vaid noor helilooja andekus. Jõudis jätte revolutsiooniline 1848.aasta. Strauss juunior reageeris revolutsioonilistele sündmustele tuliselt. Tema sümpaatia oli täielikult rahva poolel. 3 Ta kirjutas võitluse kutsuva ,,Revolutsioonimarsi" , mis kujunes peatselt ülestõusnute seas kõuge populaarsemaks marsiks. Nad nimetasid seda ,,Viini marseljeesiks". Paraku suruti Viini ülestõus maha. Võimud jätsid Johann Straussi käitumise revolutsioonipäevadel meelde. Pikka aega ei kutsutud teda õukonda ega mängitud ka tema valsse keserlikel ballidel. Riigiarhiivis on säilinud politsei ettekanded noore Straussi ,,jakobiinlikest" meeleoludest. Johann Strauss vanem oli sattunud teisele poole barrikaade. Ta elas rängalt üle oma populaarsuse kaotust. Varsti haigestus ta sarlakitesse ja lahkus siitilmast 1849.aasta 25.septebril
Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond
Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Šveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond
Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri poolt loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Kui keskaegse polüfoonilise mitmehäälsuse puhul omasid kõik hääled võrdset tähtsust siis renessansis hakati rohkem rõhutama ülemist häält ning teised hääled omandasid saatetausta tähtsuse. Sageli esitati alumisi hääli vaid instrumendil. Nii tekkis 16. sajandil homofooniline mitmehäälsus milles üks, tavaliselt ülemine, hääl on juhtiv ning teistel häältel iseseisvat tähtsust ei ole. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi
Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutasMartin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaseltLiivimaa muusikaharidust. 1