Kemikaalid ja pesuvahendid tarnib ja maksab prahtija. Prahtijad esitavad laevaomanikule kuupäevaga ja allkirjastatud avalduse, identifitseerivad puhastusvahendid ja lisandid vastavalt IMO resolutsioonile. Prahtija vastutab kõigi eemaldamise, puhastusega ja sellega seotud kulude, sealhulgas võimalike kõrvalekallete eest, lastiga seotud jääkide kõrvaldamise, pesuvee, puhastusvahendite hoidmise ja jäätmete eest. Eemaldamine ja kõrvaldamine peab alati olema kooskõlas MARPOLi V lisas või muudes kohaldatavates eeskirjades. 7. Meeskonnata tähtajalise prahtimise tüüpleping BARECON 2017 – klausel 9 – kuidas reguleeritakse üleandmisel ja tagastamisel laevakütuse, õlide ja määrdeainete edastamine loovutava ja vastuvõtva poole vahel? Prahtija ja laevaomanik peavad ausalt võtma vastu, andma ära ja maksma kogu kütuse ja õlid hetke turuhinnaga. Arvel (punkerdamise kulud sisse arvestatud), sadam, aeg, kuupäev. 8. BARECON 2017 – part III
vältimine piiriüleseks saasteks, parim keskonnatava ja parim keskonnatehnika. HELCOM Helsingi komisjon, helsingi konvektsiooni juhtorgan. Prioriteedid: Keskonnaseire ja KMH, eutofeerumise vähendamine, meresõidu ohutuse ja õnnetustele reageerimise parandamine, mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine. Tegevuskava 2007-2021 eesmärk terve elukeskonnaga meri praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Iga aasta valitakse ka Läänemere põllumajandustootja. Marpoli konventsioon Eeesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida meretranspordist, laevade reovetest ning prügist. Ballastvee konventsioon Eesmärk rahvusvaheliste laevade ballastvee setete kontroll (BWM). Reostuseks on võõrliigid mis onn ballastvees, eesmärgiks on nende koguse viimine võimalikult väikseks ÜRO merõiguste konventsioon On raamkonvektsioon mis reguleerib mere kasutamist, merekeskkonnaga seotud tegevusi ning mere kaitset, osaleb 164 riiki, Eesti ühines 2005.
Üldsuse osalemine keskkonnaotsustes Arhusi konventsioon 4.Keelatud püügiviisid Berni konventsioon 5.Ohustatud looduslikud looma-ja taimeliigid Cites'i konventsioon 6.Bioloogiline mitmekesisus Rio de Janeiro konventsioon 7.Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse Helsingi konventsioon 8.Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitse regulatsioon ÜRO mereõiguste konv. 9.Laevadelt tuleneva merereostuse vältimine Marpoli konv. 10.Osoonikihi kaitse Viini konv. 11.Piiriülene õhusaaste Genfi konv. 12.Piiriülene keskkonnamõju hindamine Espoo konventsioon 13.Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontroll Baseli konventsioon 14.rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontroll ning käitlemine ballastvee konv. 15.globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate
BONNi konventsioon rändeeluviisiga loomade kaitse ( angerjas, nahkhiired, vaalalised) Rio de JANEIRO konventsioon keskkonna ja arengukonverents ( bioloogilise mitmekesisuse riiklik kaitse) UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon ( Tallinna vanalinn, EUROOPA MAASTIKE konvensioon edendada maastike kaitset, korraldust, planeerimist. Keskkonnakaitselised konventsioonid Helsingi konventsioon Läänemeri ÜRO mereõiguse konventsioon mereohutus MARPOLi konv laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris KYOTO protokoll vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid PARIISI kokkulepe kliimaeesmärkide saavutamiseks VIINI konventsioon osoonikiht MONTREALI protokoll osoonikihi kahjustavate ainete vähendamine GENFI konventsioon piiriülese õhusaaste konventsioon STOCKHOLMI konventsioon püsivate orgaaniliste saasteainete
põlevaid naftatooteid; prožektor; SART poi või radarisignaalide peegeldi, hoitakse roolikambris; soojust hoidvad vahendid 10%-le inimeste arvust; mootori kütuse ja õli tagavara 30-ne tunniliseks täiskäigul töötamiseks. Lisavarustusena tuleb kaasa võtta raadiojaam, merekaardid, tekid, soojad riided, toiduaineid, joogivett. 2. Konventsioon MARPOL Lähtudes MARPOLi sätetest loetakse prügiks kõiki toiduainete, majapidamise- ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva ekspluateerimisel, välja aravtud värske kala ja kala töötlemise jäätmed. • Kõigil laevadel üle 400 GT ja kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema „Prügi käitlemise plaan“ ja „Prügiraamat“. • Prügi kogumiseks peavad laeval olema eraldi konteinerid toiduainetele, plastikule ja teistele jäätmetele
kaitstud kohad (laht, fjord, jõe suue). Vajadusel ehitatakse kaitseehitised (muulid, lainemurdjad). Sadamarajatiste hulka kuuluvad kaid, kraanad, slipid, reisi ja kaubaterminalid. Eristatakse reisi, kauba, kala ja väikesadamaid. Eesti oludes on tähtis ka sadama jäävaba olek talvel. Eestis on toimival sadamal sadamapass. 121 Läänemere äärsete sadamate omanikud ja kasutajad on kohustatud järgima HELCOMi ja MARPOLi kokkuleppeid ja nõudeid merereostuse vältimiseks. 122 REISIKORRALDUS JA REISIBÜROO TÖÖKORRALDUS 144. Turismiinfokeskuse tööd reguleeriv seadusandlus Turismiinfokeskuse tööd reguleerivad : Turismiseadus Majandus ja kommunikatsiooniministri 10.juuni 2008.a määrus (Riiklik turismiarengukava 20072013 Turismiinfokeskuste standardid) 145. Turismiinfokeskuste tüübid ja struktuur
annaabi.ee 
