rikkamatel koduõpetaja. õpiti kreeka keelt ja kultuuti, rooma kirjandust ja ajalugu. 12. Rooma linn vahemeremaade suurim linn, kus üle miljoni elaniku. pantheon, foorum, termid, ühiskondlikud hooned, kanalisatsioon) 13. Avalikud mängud keisrite aukohus, hobukaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlus elu ja surma peale. 14. Ehituskunst kõrgem tase kui kreekas. arenedus teedeehitus. aatriumelamu, pompej (vulkaan). 15. Skulptuur marmorportreed, pronksist ratsakujud, võidusambad ja reljeefid. 16. Kultuuri õitseng Augustuse ajal pikk rahuperiood. metseen. kirjanduse kuldne ajastu (poeet vergilius) 17. Rooma varasem religioon looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena. jumalate panteon (jupiter zeus). vesta(neitsid) 18. Kristluse tekkimine ja levik Jumal saatis oma poja maa peale, et inimeste patte lunastada. kristlasi kiusati taga. ristiusu võidukäik tõi juurde kristlaste arvu kiire kasvu
Panteon - paremini säil. tempel. Termid - suurejoonelised Caracalla termid (212. a pKr). Monumenditrad. alusepanijad, esimesed ratsafiguurid. Triumfikaared - Tituse võidukaar. Reljeefsed - ajalooallikad. Perspektiiv. Traianuse sammas. Skulptuurid ebaoriginaalsed. Porteed tõepärased, surimaskid. "Rooma naisepea" - karakteriga. Naise väärtustamine "Tundmatu roomlanna portree" (1. saj pKr). Keisrite ülistamine, realismitaotlus. Augustuse portreefiguur, Traianuse ja Caracalla marmorportreed. Kunsti allakäik 4. saj (Constantinuse portree). Tahvelmaalid ei ole säil., seinamaalid (Pompeji) - mosaiik, fresko. Temaatika väga lai. Koos Rooma riigi langusega kaotas ka kunst originaalsuse, muutus nõmedaks. 8. Hiline Rooma keisririik 3. saj - häving, kodusõjad jms. Väepealikud võimul. Välisvaenlased. Diocletianus (284 a) koondas taas riigi - hilise keisririigi algus. Ida-Rooma, Lääne-Rooma. Constantinus Suur (306- 337) - legaliseeris kristluse, Konstantinoopol
joogiveega. c. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d. Arenenud teedeehitus: · "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. · Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3. Skulptuur a. Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b. Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: · Augustuse kuju õnnestunuim portree c. Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: · Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d. Võidusambad ja reljeefid: · Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. · Traianuse sammas 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4. Maalikunst a. Suures osas hävinud:
portreede valmistamine. Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Tõepärase inimese kujutamise põhjuseks võib pidada roomlaste suurt austust esivanemate vastu: kodude pühapaikades säilitati esivanemate kujusid, mille järgi järeltulijad said teada nende välimusest. Need kujud pidid seega olema hästi täpsed ja loomutruud. Väga harva tuli ette ilustamist nagu kreeka kunstiski. Varasemad marmorportreed rõhutasid välist sarnasust, iseloomu pole neis näha; sageli olid varasemate portreede aluseks surnutelt võetud surimaskid. Rooma kunstis väljendub naise kui isiksuse väärtustamine. Portreedes on näha naiste intelligents, ühiskondlik ja hingeline seisund, mure välimuse pärast jne. Keisririigi ajal ei rahuldunud naised enam lihtsate kreekapäraste soengutega, vaid tahtsid näida erilistena. Soengumood muutus järjest keerulisemaks
Kivist sillad ja akveduktid suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. Arenenud teedeehitus: "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. Skulptuur Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju õnnestunuim portree Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. Võidusambad ja reljeefid: Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. Traianuse sammas 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. Maalikunst Suures osas hävinud: Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. Portree- ja seinamaalid:
Kivist sillad ja akveduktid suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d)Arenenud teedeehitus: "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3.)Skulptuur a)Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b)Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju õnnestunuim portree c)Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d)Võidusambad ja reljeefid: Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. Traianuse sammas 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4.Maalikunst Suures osas hävinud: Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. Portree- ja seinamaalid:
Kivist sillad ja akveduktid – suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d)Arenenud teedeehitus: “Kõik teed viivad Rooma!” – u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia – tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3.)Skulptuur a)Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b)Marmorportreed – loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju – õnnestunuim portree c)Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d)Võidusambad ja reljeefid: Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. Traianuse sammas – 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4.Maalikunst Suures osas hävinud: Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. Portree- ja seinamaalid: