linnaplaani koostamine ristkülikukujulisena, mille keskteljel asuv tänav jagas linna kaheks osaks. Linnaehituslikust seisukohast ongi Richelieu linn huvitav just seetõttu, et siin on rakendati esimest korda peatelje ideed, mis hiljem Pariisi väljakujunemisel (ja ka paljude teiste linnade plaanilahenduses) määravaks kujunes. Tüüpprojektidega hoonestus läks aga 17.sajandil moodi paljudes maades. Nende hulgast on markantseimaks kahtlemata nn. hollandi kvartalid Potsdamis. Tollane Preisimaa valitseja keiser Friedrich Wilhelm laskis need ehitada 18.sajandi keskel ühel hollandi ehitusmeistril hollandlastest uusasukate jaoks. Need on kolmekorruselised, enamasti viiludega tänava poole pööratud telliskivimajad, mille viilude paraboolid on kaugeks meenutuseks uhkeldavast baroki voluudist. Peeter I hakkas uut linna ehitama 1703.aastal inimtühja sohu, kuhu ta kõigepealt laskis teha Peeter-Pauli muldkindluse
Baltikumi andmine Moskva meelevalda. Krossi teosed sisaldavad alati mingilgi tasemel poliitilist pinget. 7. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte. Jumaliku sädemega leitud pealkiri «Paigallend» - tähendab, et paigal küll, aga ikkagi lend; soovi korral ka vastupidi see ühendab Ullo Paeranna saatuse teose teise plaaniga. Sest Krossile armsaks saanud kombel (markantseimaks näiteks «Professor Martensi ärasõit» ja «Tabamatus») on peategelasel teadagi teisik. Seekord ei kuulu ta üldsegi inimkonna esindajate hulka. Paerand ja Estland on kaksikvennad kuni viimse veretilgani, nii et Ullo isalgi tuleb ümber kehastuda Euroopaks (keda romaani väga jõulistel lõpulehekülgedel omakorda kehastab Churchill) ja ühe perekonna lahutuseloost saab ühe väikeriigi reetmise lugu. Niisiis, Euroopa kui rongaisa ja Eesti kui mahajäetud imelaps
Valtoni novell metaforiseerus ja võttis parabooli kuju. 1970. aastate algul tärganud ajaloohuvi kallutas Valtoni käsitama ajaloosündmusi inimtegevuse näitelavana, millel on kalduvus korduda. Sarnaselt K. Ristikiviga vältis Valton ajalooproosas Eesti ajalugu ja ammutas ainet teiste maade minevikust. Novellikogus "Õukondlik mäng" (LR 1972) aktualiseerib Valton ajaloonäidete inimliku negatiivsuse avaldumisvorme, mis on kõnekad üle aegade. Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus Valton üha uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo-ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile teisitiolemise metaloogilise erikuju. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming zanrite poolest mitmekülgseks; novellide kõrvale ilmusid romaanid, aforismid, luuletused, näidendid ja lasteraamatud
isikuid. Sealjuures pandi maksukogumise õigus oksjonile (Sealsamas : 10). Maksude ajalugu on iseenesest äärmiselt kirgas ning juba varasemast ajast on paljude kaupade tarbimist eraldi maksustatud. Erinevates riikides on maksustatud kõikvõimalikke asju ehteid, tikke, mängukaarte, soola jne. Lisaks on kehtestatud palju erinevaid subjektiivseid makse, mida pidid maksma teatud seisused või mille maksmiseks pidi olema teatud eritingimus. Markantseimaks näiteks võib pidada Peeter I poolt 1699 kehtestatud habememaksu. Selle maksu puhul oli tegemist maksuga, mille puhul oli määravaks tema mõju ehk suunav funktsioon. See maks pidi habemikest bojaaridest eurooplased tegema. Samuti mainitakse mõrvamaksu, mida kirjeldab Suurbritannia kuninga Henry II varahoidja Richard von Ely (1130-1198). Mõrvamaksu maksid isikud foogtile siis, kui viimase poole aasta jooksul oli vastava maafoogti piirkonnas toime pandud avastamata mõrvu
kuju. 1970. aastate algul tärganud ajaloohuvi kallutas kirjanikku käsitama ajalugu inimtegevuse näitelavana, millel on kalduvus korduda. Sarnaselt Karl Ristikiviga vältis Valton ajalooproosas Eesti ajalugu ja ammutas ainet teiste maade minevikust. Novellikogus "Õukondlik mäng" (LR 1972) aktualiseerib Valton ajaloonäidetel inimliku negatiivsuse avaldumisvorme. Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus Valton uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile subjektiivse olemise teise erikuju. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming zanride poolest mitmekülgseks: novellide
Kaasani katedraal ( 1801 - 11 ) Nevski prospekti äärses, kus külgfassaadile ehitatud poolringikujuline sammastik ühendab katedraali laia Nevski prospektiga, A. Zahharovi ( 1761 - 1811 ) kavatise järgi lahendatud Admiraliteedihoone ( 1806 - 23 ) 400. m pikkuse fassaadi keskel asuv kolme kiirtena hargneva prospekti koondumispunkti märkiv torn ja Th. de Thomoni Vassili saare tippu ehitatud Börsihoone ( 1805 - 18 ) annavad suuna linna klassitsistliku ilme väljakujundamiseks. Uute ideede markantseimaks elluviijaks sai aga C. Rossi ( 1775 - 1849 ), kes lõi hulgaliselt slmapaistvaid arhitektuuriansambleid, mis kujundasid Peterburi klassitsistlikku ilmet. Mihhaili palee ( 1817 - 25; praegu Vene - Muuseum ) ehitamisel andis ka kogu selle lähedusse kuuluva linnaruumi lahenduse, Peastaabi ( 1819 - 29 ) ehitusega kujundas lõplikult Palee väljaku, ühendades poolringikujlise väljaku hooned triumfikaarega, Aleksandra teatrit ( 1828-32 )
annaabi.ee 
