kellaajani. Hakati tegelema salaviinaga, mis oli tol ajal tulus äri. 5) Uuri - millised veinitehased töötasid meil Nõukogude (N.Liidu) ajastu lõpul ja meis neist on nüüdseks saanud? ETK Põltsamaa Tehaste 6) Käisin Põlva Selveris ja uurisin seal veiniriiuleid. Seal oli müügil ka eestimaiseid veine, mille tootjaks on Põltsamaa ja valikus on päris mitut sorti veine, mille nimed on: Põltsamaa Tõmmu, Põltsamaa Punane, Põltsamaa Kuldne, Lossivein. Maitsevalik on ka üpriski suur: marjavein, õunavein, punasõstravein, mustsõstravein, poolmagus puuvilja-marjavein, poolkuiv marjavein. 19) Kas küsimused olid rasked, väga rasked või vääääga rasked? Küsimused olid keskmise raskusega.
rahvusvahelisel toidukaupade turul, mis tagab Võhu Veini kaubamärgi tugevat edasiliikumist. Naturaalne, parimaist Eestimaa viljadest poolmagus õunaebaküdooniavein. Spetsiaalselt Võhu veinitehase 40. juubeliks valmistatud väärikas jook! Puuvilja ja marjaveinid · Võhu Juubelivein · Võhu Peovein · Hõõgvein · Mõisa magus marjavein · Võhu Karusmarjavein · Võhu Puuviljavein · Võhu Sõstravein · Võhu Mustasõstravein · Võhu Vaarikavein · Võhu Jõhvikavein Kangendatud puuviljaveinid · Wiru Karge Winemix Apple · Wiru Karge Winemix Blackcurrant · Wiru Karge Winemix Cherry · Võhu Roosa · Munga Kirsipisar · Võhu Valge vein · Sõstravein Kange Import · Agdam 2004 · Kagor 2004
Eestis müüdavad mahlad on valdavalt magustamata mahlad. Nektarile lisatakse suhkrut või looduslikku mett kuni 20% liitri valmistoote kohta. Mahlajook ei kuulu mahlatoodete alla ja selle mahlasisaldus ei ole piiritletud. Alkohoolsete jookide suhkrusisaldus Keskmine suhkrusisaldus 100 g kohta: likööris kuni 32 g, lahjas magusas valges veinis kuni 6 g, kangetes magusates veinides, nagu šerri, vermut, marjavein, kuni 16 g, džinnis kuni 5 g, siidris kuni 9 g, õlles 2–3 g. NB! Ka alkohol ise annab palju energiat. 1 g puhast alkoholi annab 7,1 kcal. 10 soovitust suhkru ja magusainete tarbimiseks 1. Piira karastusjookide tarbimist (0,5 l pudelis karastusjoogis on 10 tl suhkrut). 2. Hoidu magusatest näksidest, asendades need näiteks (kuivatatud) puuviljade ja marjadega. 3. Kui sulle meeldib suhkruga kohv või tee, proovi suhkrukogust iga
..........................................12 7. AS Kiil & Ko kontaktandmed................................................................................................12 AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 1 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS? Vein on viinamarja mahlast kääritatud alkohoolne jook. Puuviljadest ja marjadest kääritatud veinid kannavad nimetust "marjavein". "Piquette" on veini tootmisjääkidest valmistatud toode (valmistatakse tühjakspressitud viinamarjakestade käntsakaid vees leotades ning seda vedelikku kääritades, lisatakse maitseained). Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt: 1. Viinamarjade korjamine ja sorteerimine 2. Pressimine või purustamine 3. Kääritamine e. fermenteerimine 4. Selitamine või filtreerimine 5. Laagerdamine 6. Villimine
kuupäev, hulgimüüja tegevusloa number. Alkoholi jaemüük on keelatud: · Alla 18 a vanustele isikutele ja isikute poolt; · Ilmses joobes inimestele; · Kui etanooli sisaldus on üle 80%. Alkohoolsete jookide klassifikatsioon: 1) Piirirus jook vähemalt 15 % alkoholi sisaldust. 2) Veini- 8 22 %. 3) Maitsestatud vein 7 -22 %. 4) Puuvilja ja marjavein, sh siider - kuni 15%. 5) Õlu. 6) Muu alkohoolne jook vähemalt 14%. Vein - on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla
Veini nimi. Viinamarja kasvuaasta või veini aastakäik või veini laagerdamise aega iseloomustav märkus Hispaania veinidel. Viinamarja sort (tavaliselt Saksa veinidel) või viinamarjakasvatuse piirkond. Kvaliteediklass. Pudeli maht. Alkoholisisaldus. Veine säilitatakse horisontaalasendis, et vältida korgi kuivamist. Temperatuur peab olema võimalikult ühtlane 10...16° piires. Madalal temperatuuril võib tekkida sade. Vahuveine hoitakse temperatuuril 2...8°. 14.3. Puuvilja-marjavein 54 Puuvilja-marjaveine saadakse puuviljade ja marjade (peale viinamarjade) mahla alkohoolsel käärimisel. Hapumatele mahladele lisatakse happesuse vähendamiseks vett. Suhkrusisalduse suurendamiseks lisatakse suhkrut (viinamarjaveinide valmistamisel tavaliselt suhkrut ei lisata). Liigitatakse tooraine alusel, millest tuleneb nende nimi. Võidakse valmistada ka erinevate mahlade segust. Tehnoloogia alusel
annaabi.ee 
