· Keskmine happelisus (3-4 pH) · Soolsus 30-40 promilli · Troopilised, ekvatoriaalsed või lähisekvatoriaalsed (puna-kollased, punased j apruunid ferraliitmullad) Antud koosluse püsimajäämiseks on vaja: · Mesilasi ja teisi putukaid, kes tolmendaksid puude õisi · Inimeste abi, kes teevad kahjuritõrjet ja hoiavad sellega kahjurite levikut kontrolli all · Suhteliselt viljakat mulda · Sobivat pinnamoodi (põhjavesi) Osakaal Puuvilja- ja marjaaedade osakaal Eesti looduses on üsna väike, kuna need on kõik inimeste enda loodud ja neid pole koguaeg olemas olnud ning nende kaotamisel ei oleks loodusele suurt mõju. Küll aga toituvad nende saadustest paljud loomad ja putukad, kes neid ka tolmendavad.
Joonis 7. Lindude arv Eestis aastatel 1980-2007, tuhandetes Graafik räägib ise enda eest. Suurim langus lindude arvukuses algas samuti kaheksakümnendate lõpus ja kestab väikeste tõusude ja mõõnadega siiamaani. Ligi 7 miljonist linnust oli 2007. aastaks alles jäänud veidi alla 1,5 miljoni. 12 3.2. Puuvilja- ja marjasaak Eestis aastatel 1990-2008 Vaadeldaval perioodil on puuvilja- ja marjaaedade pindala esmalt suurenenud, saavutades tipu 2001. aastal, mil Eestis kasvatati õunu ja pirne 10,5 tuhandel hektaril, kirsse ja ploome 2,6 tuhandel ning marju 5,4 tuhandel. 2008. aastaks oli puuviljaaedade pind vähenenud üle kahe korra, marjaaedade oma poolteist korda. Saaki mõjutavad ka paljud muud tegurid, ilmastik, väetamine, tolmlemine. Mõned puuviljad kannavad saaki üleaasta. Joonisel 8 on näha 1990-2008. aastal saadud puuvilja- ja marjasaak.
täida sõnniku põhifunktsiooni-ehk huumusseisundit ei paranda. 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine-vastavalt sellele mis allapanu turva,põhu,saepuru jne. ; loomaliik veis, siga,hobune,; säilitusaeg, värske, käärinud, käärimata; käärimisega seotult jagatakse: poolkäärinud- kuivaine kadu 20-30 %, käärinud kadu 30-60 % ja kõdu kadu üle 60 %. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid- 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine 40. Rapsi ja rüpsi väetamine 41. Lina väetamine 42. Kartuli väetamine 43. Kultuurrohumaade väetamine 44. Põldheina väetamine 45. Allakülviga teraviljade väetamine 46. Kaunviljade (põldhernes ja –uba) väetamine 47. Suviteraviljade väetamine 48. Taliteraviljade väetamine
Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar
allapanu(vastavalt loomade pidamisele). Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim
Kõige odavam sõnniku säilitamise viis on sügavallapanul. Saadakse kuivainerikas sõnnik, kus lämmastikukadu on minimaalne. Sõnnikuhoidla peab olema kõigil loomakasvatus-hoonetel, kus peetakse üle 10 lü (nitraadi-tundlikel aladel üle 5 lü). Sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku (sea- ja linnusõnniku puhul 10 kuu). Virtsahoidla peab mahutama vähemalt 10 kuu virtsa. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine 40. Rapsi ja rüpsi väetamine 41. Lina väetamine 42. Kartuli väetamine 43. Kultuurrohumaade väetamine 44. Põldheina väetamine 45. Allakülviga teraviljade väetamine 46. Kaunviljade (põldhernes ja –uba) väetamine 47. Suviteraviljade väetamine 48. Taliteraviljade väetamine
saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid. Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetiste toimel saadud enamsaak sõltub väetisnormi suurusest. Väljendatakse: 1. Kogu ehk üldise enamsaagina (E ). 2. Keskmise enamsaagina 1 kg toiteelemendi kohta. 3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar
ajal.Kui algab juurikate moodustumine , suureneb ka veetarve- katsetatakse mullaniiskuse järgi. Kastmisnorm on 15-30mm. Kastmine tuleb lõpetada 2-3 nädalat enne koristamist. Sibul on niiskesenõudlik kultuur,sibulalehed vajavad 2 korda rohkem vett kui kapsalehed.Mullaniiskus ei tohiks langeda alla 80% väliveemahutavusest. Kolletamata otstega rohelise sibula saamiseks tuleb kasta kogu kasvuaja jooksul. Kastmisnorm on 10- 15mm. 24. Puuvilj a- ja marjaaedade niisutamine: veetarve ja kastmisrezlim, sobivad seadmed, tõenäone enamsaak. Aiakultuurid vajavad tänapäeval sest nende saak ja kvaliteet sõltuvad väga palju niiskest mullast. Kuigi viljapuude juurekava ülatub sügavale, kannatavd viljapuud kuivadel aastatel puuduliku niiskuse tõttu, mistõttu valmivata viljad varisevad ja lehed kolletuvad enneaegu. Viljapuid võib kasta vihmutamisega või tilkniisutamisega.Majanduslikult on kasulikum kasutada kasutada
Majanduslikult tasuv on väetisnormide kasutamine, kus täiendav saak katab täiendavad kulutused. Xmax=b-2c Majanduslikult optimaalne väetusnorm (Xmaj). majanduslikult tasuvad on väetusnormid, mille juures täiendavalt antud 1kg väetist annab veel nii palju enamsaaki,et selle väärtus katab täiendava väetusnormidegas thetud kulutused. Xmaj=b(P1-ce)-cv/2c(P1-ce). Kus P1- saagi väärtus; ce saagi kulud; cv väetamise kulud 1kg toiteelemendi kohta. 38. .viljapuu-ja marjaaedade väetamine pH suhtes tundlikeim mustsõstar, siis vaarikas ja punane sõstar. Istutusaasta - väetised istutusauku. Org väetised viljakatel mudladel 2-3 a. järel. Väheviljakatel aga igal aastal. P, K väetised sügisel. N kevadel. Noores viljapuu aias mitte varem kui juuni keskel. Kandpealises viljapuuaias kõige olulisem õitsemisjärgne periood (õrepungade moodustamine). Marjakultuurid - tudlikkus mulla happesuse suhtes erinev. Kõige tundlikumad on
Hindepunkti algväärtust on korrigeeritud vastavalt maadel tehtud kultuurtehnilistele töödele. Eesti põllumaa keskmine hindepunkt on ligikaudu 43 palli. Parimatel maadel ulatub ca 60 ning halvematel ca 25 punkti. 1998.a. põllumajanduslik maa vähenes 17 tuhande ha võrra ja vastavalt sama suuruse võrra suurenes muu maa. Põllumajanduslik maa vähenes nii põllumaa, vilja- ja marjaaedade ja loodusliku rohumaa arvel. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Kui mingi maade arvestuskategooria suureneb, siis teine arvestuskategooria peab vähenema. Alates 1990.a. loetakse põllumaa hulka ka kultuurkarjamaa ja kultuurheinamaa. 15. Külvipindade statistika ülesanded. Külvipindade dünaamika.
kõlvikuteks:a) põllumajandusmaa b) mittepõllumajandusmaa Põllumajandusmaa omakorda liigitatakse järgmiselt: a) põllumaa b) viljapuu- ja marjaaiad c) loodulik rohumaa Maakasutust iseloomustavad näitajad: Vaadeldaval perioodil on muutumatuks jäänud territoorium, metsamaa ja vee all olev maa. 1998.a. põllumajanduslik maa vähenes 17 tuhande ha võrra ja vastavalt sama suuruse võrra suurenes muu maa. Põllumajanduslik maa vähenes nii põllumaa, vilja- ja marjaaedade ja loodusliku rohumaa arvel. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Kui mingi maade arvestuskategooria suureneb, siis teine arvestuskategooria peab vähenema. Põllumajandusliku maa vähenemise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et asulate ja linnade territooriumid suurenevad eeskätt põllumajandusliku maa arvelt. Põllumajandusliku tootmise seisukohalt on kõige tähtsam põllumaa, selat saadakse põhiline taimekasvatustoodang. Alates 1990.a
annaabi.ee 
