Kehtsestas algas L-Vietnamis listai mõned turumaj Berliisin ära ja hakkaksid omaenda diktatuuri, partisanisõda, , mida toetas elemnedid, nt pidama läbirääkimisi suurmaavaldus likvideeriti, P-Vietnami valitsus. väikeettevõtlus, kaotati Saksa DV alustati pahempoolseid Punapartisane nim tsensuur ja ideoloogiline marionettvalitsusega. ümberkorraldusi, suhted vietkongideks. P-Vietnami järelvalve. Ülestõuse ei Lääne-Berliin oli USAga halvenesid. küll pommitati, kuid toimunud, kommunistliku kujunenud demokraatlike Washington katkestas maavägedega sisse ei partei asustusi ei rünnatud. vabaduste ja Havannaga diplomaatilised tungitud. Dubceki reformikava
Kahe maailma vastasseis Maailmas seisid vastamisi NSV Liit ja USA. Esimene neist lootis enda ala võimalikult suureks ajada. Selge vastasseis oli näha Saksamaal. Saksa DV-d ei tahtnud tunnustada keegi ja NSVL nägi vaeva Lääne-Berliini enda võimu alla saamisega. 1958 nõudis NSVL, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja pidasid läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Suhteliselt suure alaga Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlikuks ja turumajandusega saareks keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Ta ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli omaette haldusüksus, oli vabalinn ja maailmavõimu vastasseisu sümbol, mille julgeoleku tagas ainult lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid
· Majanduslik olukord paranemas · Kommunismi kui ideaalse ühiskobnnakorralduse saabumine 1980. aastaks. Breznev · Seisaku ehk stagnatsiooniaeg · Praha kevad 1968 reformiliikumise mahasurumine Berliini müür · Saksa LV ja demokraatlik maailm ei tunnustanud Saksa DV'd. · 1958. NSVL nõudis, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja hakkaksid pidama läbirääkimisi SDV marionettvalitsusega. · Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli vabalinn · Lääne-Berliin kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol, sest julgeolekut tagas vaid lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. · Alandav Moskva jaoks, et Lääne-Berliini kaudu põgenesid läände idasakslased · 13. 08.1961 sulgeti värav · arvati, et lääne kultuuril halb mõju idapoolele · lammutati 1989 · külma sõja sümboliks
ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes kindralkomissar K.S.Litzmann. Komissariaat Vares.Valitsust nimetati Rahvakomissaride allus idaalade ministeeriumile, mida juhtis nõukoguks, mille eesotsas oli Johannes Roosenberg. Kindralkomissari kõrvale loodi Lauristin. eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus,mida juhtis Hjalmar Mäe.Tegemist oli marionettvalitsusega. Keelas tegutseda Kaitseliidul Lubas tegutseda Omakaitsel Hakati teostama maareformi, mille käigus loodi Tühistati maareform.Kolhoosid ja sovhoosid ka esimesed kolhoosid ja sovhoosid. likvideeriti. Püüti Eestit võimalikult palju majanduslikult Andsid materiaalset abi sõjakahjustuste laostada likvideerimiseks. Põllumajanduses kehtestati kohustuslik riiklik Igale talule määrati kohustuslik müüginorm,
Sakslased olid Kuramaale taganenud (enamlaste survel) ning Lätis oli keerukas sõjaline ja poliitiline olukord. Rinnet PA vastu hoidsid baltisakslastest Landeswehr ja Rauddiviis kindral R.von der Goltzi juhtimisel. Lätis taheti luua vasallriik, kus säiliks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse. Antant püüdis Saksamaad talitseda, kuid neis nähti peamist enamlusevastast jõudu. Aprillis 1919 asendati K.Ulmanise valitsus pastor A.Niedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti PA vastu, vallutati Riia ja korraldati enamlaste kallal veresaun. Lätti tungisid ka Eesti väed, punased tõmbusid ida poole ning eestlaste ja saksa vägede kokkupõrge muutus möödapääsmatuks. Juunis puhkesid lahingud : sakslased löödi Võnnus(23.juuni Võidupüha) puruks, Riiagi oleks ära võetud, kui lääneliitlased poleks rahu sobitanud(3.juuli). Lätis tuli tagasi Ulmanise valitsus, sakslased tegid okt
4. KAHE MAAILMA VASTASSEIS BERLIINI MÜÜR NSVL oli saanud üheks maailma üliriikidest. Eesmärgiks kom.süsteemi kehtestamine kogu maailmas. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksa saatus ei olnud selge. Saksa LV ja kogu dem.maailm keeldus tunnustamast Saksa DV-d, NSVL taotles jätkuvalt Lääne- Berliini allutamist oma võimule. 1958.a hakkas NSVL nõudma, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära pidas läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Lääne-Berliin oli kuj veidraks dem.vabaduste ja turumaj saareks keset üha enam sovetsieeruvat Ida- Saksamaad. L-Berliin ei kuulnud L-Saksamaa kooseseisu, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949.a sõlmitud kokkulepetel omaette haldusüksuseks vabalinnaks. Vastaseis lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud alla neelata L-Berliini. 1961.a otsustas Hrustsov sulgeda värava, mille kaudu idasakslased läände vajusid. 13.aug rajasid
Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi, USA tahte ning põhimõtete vastu. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksamaa saatus ei olnud ikka veel selge. Saksa LV ja kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast Saksa DV- d, NSV Liit taotles aga jätkuvalt Lääne-Berliini allutamist oma võimule. 1958. aastal hakkas NSV Liit nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja hakkaksid pidama läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareks keset üha enam sovetsieeruvat Ida-Saksamaad. Tegemist oli võrdlemisi suure territooriumiga, suurusega ligi 500 km2 (võrdluseks: Muhumaa on 200 km2 ), kus elas 2 miljonit inimest. Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, ehkki Bonn seda soovinuks, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949. aastal sõlmitud kokkulepetele omaette haldusüksuseks, sisuliselt vabalinnaks
vallutuste riismete külge, suurearvulise baltisaksa vähemusega Lätis sooviti luua endile vastallriiki, kus säilinuks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse jne. Antanti riigid püüdsid sakslasi talitseda, kuid nägid neis samas peamist enamlusevastast jõudu Baltikumis. Et peaminister K. Ulmanise rahvuslik valitsus polnud sakslaste meelest küllalt järelandlik, asendati see 1919. aasta aprillis vägivaldselt pastor A. Nniedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti Punaarmee vastu, vallutasid Riia ja korraldasid enamlusesõbralikkuses kahtlustatute kallal kohutava veresauna. Samal ajal tungisid põhjast Lätimaale Eesti väed. Kahe tule vahele jäänud punased tõmbusid paanikas ida poole. Landeswehr'i juhid nõudsid Eesti vägede lahkumist Lätist, Eesti pool vastas samaga. Ulmanise valitsusega liidusuhetes olevate eestlaste ja saksa vägede kokkupõrge muutus möödapääsmatuks. Juunis puhkesid lahingud
annaabi.ee 
