kadedus. Oli aastaid tavaline õpipoiss. Ta aitas paljusid teisi kunstnike ja sai tänu sellele komisjonitasusid. Tintoretoga oli väga meeldiv koos töötada. Maalis palju seinamaale. Oli arvatavasti üks viimaseid renessanssi ajastu maalikunstnikke. Pärast "Paradiidi" maalimist ta puhkas mitu aastat. 1550.aastal abiellus ta Faustina de Vesrcoviga. Neli sündis viis tütart ja kaks poega. Jacopo lemmikuks kujunes tütar Marietta,kellest ta maalis palju portree pilte. 1592.aastal sai temast Mercanti kooli liige. Kaks nädalat enne surma kannatas ta tugevate peaja kõhuvalude käes. 31.mail 1594 aastal ta sureb ja maetakse Madonna dell`Orto kirikusse ,tütre Marietta kõrvale. Looming On saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Arendas kunsti oma suunas,välja kõrgrenessanssi raamistikust. Püüdles naturalismi poole,taotles oma maalides dramaatilisuse ja
Parma klooster Tegelased: Fabrizio del Dongo Clelia Conti Giletti Marietta Sandrino markii Crescenz Fabrizio del Dongo sündis Milaanos kui Napoleoni väed sealt välja aeti. Ta osutus markii del Dongo teiseks pojaks, kes temast eriti ei hoolinud kuna Fabrizio oli markiist, kes oli kõigi poolt vihatud, väga erinev. Fabrizio oli kahe aastane kui Napoleon, keda kõik surnuks pidasid marssis oma vägedega Milaanosse sisse. Ta hakkas õppima jesuiitide juures. Kuueteist aastaselt otsutas Fabrizio, et ta tahab liituda Napoleoni vägedega, jättes Milaanosse maha
mäletanud oma päritolu, sest nende ajaraamatud põlesid ära. Eriti mulle meeldis lugu, kus üks Kilplane viis oma poega kooli. Sellel hetkel oli poeg juba kolmekümne aastane. Lõpuks ei olnud koolmeister nõus uut õpilast vastu võtma. Nimelt Kilplane nõudis koolmeistrilt liiga palju ja korraga. Siis viiski Kilplane oma poja koju tagasi. Mulle meeldis see raamat sellepärast, et see oli väga naljakas ja huvitav. Lisette Marietta Kitt 5.b
Need olid Naissaare ja Vilsandi tuletornid. Natukene oli ka juttu päästeteenistusest. Esiteks seal oli kirjas, et 1872. aastal loodi Liivi- ja Eestimaa Päästeteenistuse osakonnad Venemaa Päästeühingu juurde. Ja teiseks seal oli kirjas, et rahvusliku liikumise tulemusena asutati Tallinnas 1879.aastal kaubalaevaselts ,,Linda". Seina peal oli väga huvitavalt tehtud suured sildid, millel olid kirjas Eesti rannikul hukkunute laevade nimed. Mulle jäid meelde neist kõigist ainult Marietta ja Catharina. Natukene oli ka juttu Esimesest maailmasõjast. Seal sain teada, et 1912. aastal rajati Tallinna-Balti, Bekkeri ja Noblessneri laevatehased. 1917.aastal ehitati neis kokku 2 ristlejat, 5 hävitajat ja 8 allveelaeva. Klaasi taga oli santskutisõlm, kaheksasõlm ja õigesõlm. Neid oli põnev vaadata, sest need olid pärissõlmed, mitte joonis ega pilt. Seinade peal oli palju erinevaid päästerõngaid ning päästeveste, mis tegid selle muuseumi veelgi ilusamaks.
hakkasid helistama nii miilitsasse kui ka hädaabi numbrile. Hiljem jõudis kohale kapten Jaszcolt. Ta sisenes ruumi seal, kus nähti inimesi maa alt tulemas. Ta nägi nelja inimest, kes pesid ennast duSi all. Algul ei saanud kapten mitte millestki aru, aga siis kostsid tuttavad hääled ning kõik lõppes hästi. Mulle meeldis see raamat sellepärast, et see oli väga põnev, huvitav ja ei olnud ette aimatav. Lisette Marietta Kitt 6.b
saadeti oma sugulaste juurde Kaasani kubermangu Kokuskino külla. Uljanovite perekond oli päritolult heterogeenne, kuid koosnes põhiliselt segaseisuslastest. Lenini isapoolne vanaisa Nikolai Vassiljevits Uljanov oli talupoeg Nizni Novgorodi kubermangust. Ta asus elama Astrahani, kus ta hakkas tööle rätsepana. Küpses eas abiellus ta Anna Aleksejevna Smirnovaga, kelle isa oli Marietta Saginjani andmetel kalmõkk,ning ema võib-olla venelane. Kui sündis Lenini isa Ilja Nikolajevits Uljanov, oli Nikolai Vassiljevits Uljanov juba 60- aastane. Pärast Nikolai Vassiljevitsi surma oli Ilja hooldajaks vanem vend Vassili, kes aitaski Iljal saada Kaasani ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda astumiseks vajaliku hariduse. Pärast ülikooli lõpetamist 1854 töötas Ilja Uljanov matemaatika ja
Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprill 1899. Tema ema nimi oli Daisy Kennedy Ellington ja isa nimi oli James Edward Ellington. Nad elasid koos Duke'i emapoolste vanavanematega Washingtonis Ward place'is. Ta ema oli endiste orjade tütar. James Ellington töötas ühe arsti teenijana, tegi arengukavasid Usa mereväele ja vahetevahel töötas ka Valge Maja toitlustajana. Mõlemad Ellingtonid olid väga musikaalsed ja mängisid hästi klaverit. 7-aastaselt hakkas ta õppima klaverit Mrs. Marietta Clinkscales käe all. kuna ta ema riietas teda alati väga korrektselt ja õpetas teda rääkima viisakalt, hakkasid tema sõbrad teda kutsuma "Duke"iks (Hertsog). kuigi Duke oli väga andekas eelistas ta klaverimängule pesaplli. Tema esimene töö oli ka pähklite müümine pesapallimängul. Ellington sai põhihariduse Armstrong'i tehnika keskkoolis. Aastal 1914, töötades limonaadikohvikus, kirjutas ta oma esimese loo "Soda Fountain Rag"
Sümbolistlik kirjanik Georges Rodenbach avaldas 1892 lühiromaani "Bruges-la-Morte", mille pealkirja võiks tõlkida kui "Surnud linn Brugge". Lisaks sellele, et see on sümbolistliku kirjanduse tüüpnäide, on see esimene fotodega illustreeritud ilukirjandusteos. Selle lühiromaani põhjal kirjutas Erich Wolfgang Korngold 1920 ooperi"Surnud linn". • Esiettekanne Hamburgis, Kölnis. 1921 esitati New Yorki Metropolitani ooperis. • 2 tegelast – Paul ja Marietta. 3. peategelane surnud – keda meenutatakse • I vaatus – reaalsus. Paul armub Mariettasse, kes meenutab tema endist naist. • II vaatus ja III algus – unenägu • III vaatus – Paul kägistab Marietta – tuleb välja, et see oli siiki unenägu. • Sümbolistlik tekst – nõuab kujundlikku lavastust. 4. Schönberg ja ekspressionistlik muusikateater (“Ootus”, “Õnnelik käsi”). Schönberg ja Kandinsky. Arnold Schönberg (1874–1951)