m2, km2. Püreneed, Alpid, Suur-Kaukasus ja Himaalaja Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, Euraasias m3. III. Vulkaanilised mäestikud: Aja ühikuteks võib olla: s, min, h. Aleuudid Põhja-Ameerikas Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. Sunda saared, Filipiinid ja Mariaanid Okeaanias Algebra valem: Kuriilid Aasias (a+b)2=a2+2ab+b2 IV. Vanad mäestikud: GEOGRAAFIA Apalatsid Põhja-Ameerikas I. Noored mäestikud: Draakonimäed Aafrikas Andid Lõuna-Ameerikas Skandinaavia, Uural, Tian Shan ja Verhojanski
´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) faktid Washingtoni on USA pealinn (aastast 1970) Ametlik nimi Washington D.C. (the District of Columbia Kolumbia piirkond) Seal töötavad : USA president , valitsus, kongress, kaitseministeerium ja välissaatkonnad 2011 aasta seisuga elab osariigis 601 723 elanikku Washingtoni nimeline osariik Washington on iseseisev linn (sõltuvad alad : Ameerika Samoa , Guam , Põhja-Mariaanid , Puerto Rico ja USA Neitsisaared) Washingtonis asub : Rahvusvaheline rahaline fond (IMF) , Maailma Pank , Ameerika Ühendriikide organisatsioon (OAS) , Ameerika Vaheline Arendus Pank , Ameerika Tervise Organisatsioon (PAHO) jne Levinuimad europiidse rassi esindajad : Saksa(20.9%) , Inglise (12.6%) , Iiri (12.6%) ja Norra (6.2%) esindajad - (4,1 % Ameerika) Linn sai nime George Washingoni järgi (1791)
viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna- Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Abel Janszoon Tasman 1603-1659 1642.-1644. a Hollandi meresõitja A.J.Tasman esimesena uuris Austraalia lähiümbrust, Uus-Meremaad, Tonga ja Fidzi saari. Tasmaania saar oli avastatud 24. novembril 1642, Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes
1984 astus Gröönimaa EList välja. Saksamaa: 1871 toimus Saksamaa ühendamine keisririigiks, (--> Preisi-Pr sõda), kuulutati välja Versailles'i lossis. Wilhelm I oli esimene keiser. Oli sõjaliselt, majanduslikult võimas, kuid puudusid kolooniad, mida hakati nõudma. 1880'datel algas sakslaste aktviine koloniaalpoliitika, võttis selle mis üle oli jäänud/keegi ei tahtnud: Saksa Edela-Aafrika (Namiibia), Saksa Ida-Aafrika (Tansaania), Kamerun, Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki, Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania: koloniaalajastu algaski Hispaania ja Portugali maadeavastuste tulemusena, lühikese ajaga (16 saj I pool) koloniseeris enamiku Ladina-Ameerika, tänapäeva USA lääne- ja lõunaosa (Texas, California). Hispaania oli 16-17dal sajandil kõige võimsam mereriik ja ka Euroopa tugevaima sõjaväega. Ajalugu:
Levis organiseeritud kuritegevus. Auto muutus tavaliseks liiklusvahendiks. Levis masstootmine, tänu konveier tootmise kasutusele võtule. Tööpäev lühenes. Linnast mindi elama eeslinnadesse oma majadesse. Puudus peaaegu majanduse riiklik reguleerimine ja sotsiaaltagatised. Renes kultuur. Arenes massikultuur ja filmitööstus. Tuntuks said palju Ameerika kirjanikud nt:E. Hemingway. Ameerika kultuur levis rohkem Euroopas, kui Ameerikas. 6)Aasia Jaapan- Sai endale saksa kolooniaid(Mariaanid, Karoliinid, Marshalli saared). Soovis ennast ka Hiina arvelt laiendada. Sekkub Venemaa kodusõtta-loodab saada ka Venemaalt alasid. Nende arvates peab Aasia kuuluma asiaatidele. Nemad peaksid kõige rohkem alasid saama Aasias, olid Euroopa ülemvõimu vastu. Ühiskond tahtis olla euroopalik, aga samas taheti säilitada traditsioone. Nt: Ameerika stiilis pilvelõhkujate kõrval traditsioonilised majakesed.
Pakistan 2,074,769 Palestiina okupeeritud alad - Panama 172,920 Paraguay 809,256 Peruu 1,216,720 Poola 190,560,265 Portugal 11,033,629 Prantsuse Lõunaalad 1,346,960 Prantsuse Polüneesia - Prantsusmaa 179,774,382 Puerto Rico - Põhja-Mariaanid - Püha Tool (Vatikan) - Roheneemesaared - Rootsi 1,190,566,993 Rumeenia 57,728,379 Rwanda 424 Saalomoni saared - Saint Helena - Saint Kitts ja Nevis - Saint Lucia - Saint Vincent ja Grenadiinid 2,430
Piki Lõuna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Ookeani ületamiseks kulus ligi neli kuud. Kuigi läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Magalhaes hukkus kokkupõrkes päriselanikega 28. aprillil 1521. aastal. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. WILLEM JANZOON Willem Janszoon Blaeu oli hollandi kartograaf ja kirjastaja.
Utah UT 219887 Salt Lake City Vermont VT 24923 Montpelier Virginia VA 110862 Richmond Washington WA 184824 Olympia Wisconsin WI 169790 Madison Wyoming WY 253554 Cheyenne Ühendriikidel on viis suuremat ülemereterritooriumit: Puerto Rico, USA Neitsisaared, Ameerika Samoa, Guam ja Põhja-Mariaanid. 3.Loodus 3.1 Pinnamood ja maastikuline liigendus USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja- lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. 3.1.1Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik
· 1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik. · 1874 a. monarhistidel õnnestus troonile seada Alfonso XII (1874- 1885 a.). · 1870 a. kujunes välja Hispaania riigis kaks suunda töölisliikumises: sotsialistlik ja anarhistlik. · 1890 a. said mehed üldise valimisõiguse. · 1898 a. Hispaania- Ameerika sõda. · 1899 a. Hispaania- Ameerika sõjas kaotas Hispaania USA- le Kuuba, Puertoriiko, Filipiinid, ja Guami. · 1899 a. Hispaania oli sunnitud müüma Saksamaale oma valdusaladest Mariaanid ja Karoliinid. · 19. sajandi lõpus algasid baskide ja katalaanide rahvuslikud liikumised. Riik jõudis imperialismi staadiumi. · 1904 ja 1912 a. sõlmiti Prantsusmaaga lepingud Maroko jagamise kohta. · 1917 a. 13- 20. VII toimus üldstreik, mis kohati võttis ülestõusu mõõtmed kogu riigis. · 1923 a. kindral M. Primo de Rivera kehtestas riigis sõjavälise diktatuuri. · 1926 a. vallutas Hispaania koos Prantsusmaaga kogu Maroko. · 1930a. Jaanuaris saadeti erru kindral M
Muudest riikidest pärit isikud peavad hääletamiseks või kandi-deerimiseks olema Taanis alaliselt elanud vähemalt 3 aastat. 4. Ameerika Ühendriigid (USA) Pindala: 9 364 000 km² Rahvaarv: 302 756 000 (1.09.2007) Pealinn: Washington Riigivalitsemise vorm: presidentaalne vabariik Riiklik korraldus: Föderatsiooni struktuur 50 osariiki ja Columbia föderaalringkond, peale selle nn inkorporeerimata alad: asustatud saared Ameerika Samoa, Guam, Puerto Rico, Põhja-Mariaanid, USA Neitsisaared ning asustamata Bakeri ja Howlandi atollid. Konstitutsiooniline alus USA konstitutsioon (10. parandus) arvab osariikide pädevusse haldusterritoriaalse jaotuse küsimused ja KOV asutused. 50 osariigi konstitutsioonid on kehtestanud üsna mitmepalgelise haldusterritoriaalse jaotuse ja erinevad KOV süsteemid. Ei eksisteeri konstitutsioonilist suhet föderaalvalitsuse ja KOV-i vahel: KOV-d on õiguslikult 50 osariigi valitsuse kreatuurid (creatures).
annaabi.ee 
