Distsipliin ja monitooring Tegevusvõimaluste reguleeritus o Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised....lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – keskklassistumise tees o Alamklass Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, etnilised vähemused, immigrandid Sotsiaal-ruumiline segregeeritud: gettod-mitmene tõrjutus – vastavate gruppide piiratud sotisaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda Kriitika: alamklassi mõiste – sümboliliselt laetud. Individuaalsed vs struktuursed vaesuse põhjused.
Muutujate põhjal valimi tegemise eesmärk on tagada arutelu järelduste võimalikult suurt terviklikkust ja mitmekülgsust. · Täielikult homogeenne valim. Mõnikord võib olla vajalik, et grupiliikmed sobituksid üksteisega suurel määral, et saada soovitud teemal võimalikult palju teavet. Kasutatakse sageli gruppides, kus võib olla probleem enese väljendamine avalikkuse ees (nt sotsiaalse integratsiooni, vähemusgruppide, marginaliseeritud gruppide küsimused). · Sooline valik. Arvestama peaks ka moderaatori ja grupi sobivust. Efektiivsema kommunikatsiooni tagab see, kui moderaator on grupiliikmetega samast soost. Kasutatakse eriti pereuuringute ja sotsioloogia küsimuste aruteludes. · Konfliktvalim. Grupiliikmed on väga erineva taustaga (vähemalt kaks aktiivset liiget iga muutuja osas). Kategooriad peaksid olema samuti polariseeritud (parimal juhul kaks äärmust)
Keskklass: mitmekesisus; suurenev vajadus ekspertide ja proffide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemi kasv, kõrghariduse ekspansioon; valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tipp-proffide ja kontoritöötajate vahel Töölisklass: Homogeensem, siiski sisemised erinevused (oskus-,lihttöölised), kahenemine majandusliku restruktureerimise tõttu; kõrgem elutustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga Alamklass: marginaliseeritud ja tõrjutud, sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline segregeeritus: getod, vastavate gruppide piiratud integreeritus ühiskonda Klasside olemuse muutumine 1. Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P.Bourdieu) 2. Klassid on surnud – staatuskonventsionalism (Paulski ja Waters 3. Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite müju
kandideerida. Distsipliin ja monitoring. Tegevusvõimaluste reguleeritus, tegevuskoha nõuded, kuuluvus organisatsiooni jne) Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised... lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga on keskklassistumise teel Alamklass Marginaliseeritud ja tõrjutud (nt pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid) Pigem ameerika kontekstis, eestis on selline asi siiski suhteliselt piiratud, euroopas sellest moistest hoidutakse, väga tugev negatiivne mõiste arvatakse, et inimene ise vaesuses süüdi Sotsiaal-ruumiline segreeritus Sotsiaalne mobiilsus indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal- majanduslike positsioonide vahel (enamasti tõusmine kõrgemale)
- distsipliin ja monitooring - tegevusvõimaluste reguleeritus (nt kuuluvus organisatsiooni, tegevuskoha nõuded jms) o Töölisklass - Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised … lihttöölised - Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu - Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – „keskklassistumise tees“ o Alamklass - Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud; etnilised vähemused, immigrandid - Sotsiaal-ruumiline segregeeritus: „gettod“ (USA suurlinnad) – mitmene tõrjutus (vaesus, madal haridustase, kuritegevus, piiratud ligipääs linna infrastruktuurile igas mõttes, töötus) – vastavate gruppide piiratud sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda
käitumises. Stereotüüp on üldistatud, püsiv mulje mingist nähtusest, vastab tavaliselt vähe tegelikkusele. Tavaliselt mõeldakse negatiivseid hoiakuid ja stereotüüpi rakendatakse mõne tegevusgrupi vastu. Seda protsessi nimetatakse illusoorseks korrelatsiooniks - oletus, et kaks muutujat on omavahel seotud, kuigi tegelikkuses on sarnasus minimaalne. Rakendatakse mõne vähemusgrupi suhtes. Nuku test 1940a, USAst, - Milline nukk on ilus ja hea? Uuriti kuidas afroameerika lapse don marginaliseeritud tänu eelarvamustele. Itaallased kordasid seda testi sisserändajate laste peal. Kuidas rassism on mõjutanud lapsi, kust see tuleb? Tulevad sõjapiirkonnast, kus sõdurid on tumedad ja süüa toovad heledanahalised head? Hamiltoni ja Giffordi (1976) tähelepanu teooria katse 2 gruppi, katsealused lugesid gruppide kohta infot. Grupi A kohta kaks korda rohkem infot, mõlema puhul positiivseid omadusi 2 korda rohkem kui negatiivseid omadusi. Kõigepealt leoti ette grupi A omadused, siis B
annaabi.ee 
