19.04 külastasin Eesti Meremuuseumit, mis asub Paksus Margareetas. Muuseumis võis näha nii lühiajalist kui ka neljakorruselist püsiekspositsiooni , mis lõi hea ettekujutluse Eesti merendusest ning kalandusest. Olles mereäärse rahvana, on merel on olnud alati suur majanduslik, aga kindlasti ka kultuuriline roll meie elus. Läänemeri on olnud läbi aegade eestlaste töö, toidu, kultuuri ja traditsioonide allikaks ning seetõttu tuleb meil seda väärtustada.
Mina käisin 16. oktoobril Meremuuseumis, mis asub Paks Margareetas. Muuseumisse sisenedes tundsin kohe merelist atmosfääri, sest igal pool olid laevakesed, erinevad päästerõngad, kaardid ja mitmed pildid kuulsatest meresõitjatest. Muuseumis on 4 korrust, mis on väga huvitavad. Muuseumi põrand oli kivist tehtud ning lagi oli sinist värvi. Esimesel korrusel ei olnud väga palju eksponaate, kuid oli piisavalt põnevaid elemente. Näiteks seina peal oli kaart, millel oli märgitud Eesti asulakohad keskmisel ja nooremal kiviajal
seadnud eesmärgiks täiendada ja toetada õpetajate tööd, tuletades õpilastega meelde juba koolis õpitu ning samas julgustades neid esemelise ajaloo kaudu tegema uusi järeldusi ja avastusi. 5 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS Olen käinud paljudes muuseumides, milledest kõige meeldejäävam on olnud Tallinna Meremuuseum. Tallinna meremuuseum asub paksude paekivimüüride vahel Paksus Margareetas. Muuseum pakub palju huvitavat Eesti meresõidu ja kalanduse algusaegadest kuni tänapäevani. Merendus on väga mitmekülgne mõiste ja loomulikult ka kõige ulatuslikum ja ajalooliselt kõige vanem muuseumi tegevusvaldkond. Muuseumi ekspositsioon asub neljal korrusel. Esimesel korrusel on näha muuseumi suurim mudel suur purjelaev. Teisel korrusel on esitatud lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel ning seal leidub ka suur kaljase mast koos purjega.
sadama vahetus läheduses. 16. sajandi algul värava rekonstrueerimise käigus ehitati lähedusse suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbimõõduks oli 25 m ning kõrguseks umbes 20 m, püstitati sadama kaitseks. Oma nime sai Paks Margareeta tõenäoliselt selle järgi, et oli kõige tüsedam torn linnamüüris. Ajaloo vältel on suurtükitorniks püstitatud ehitis olnud kasutusel nii laskemoona- ja relvalaona kui ka vanglana. Täna asub Paksus Margareetas Eesti Meremuuseum, kus on Eesti merenduse ja kalanduse ajalugu käsitlev väljapanek. Katusel asuvalt vaateplatvormilt avaneb kena vaade vanalinnale ja Tallinna lahele. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toompea loss Toompea loss on Eesti üks vanemaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi komplekse. 13.-14
lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti aga kõrge kivikatusega. 1830.aastal kohaldati torn vanglaks. Märtsirevolutsiooni ajal 1917. aastal vangla süüdati ja poliitvangid vabastati.1918-1922 aastatel oli suurtükitorn Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi, 1922- 1923 oli Haridusministeeriumi ja 1923-1932 oli Teedeministeeriumi valdustes. Aastatel 1978-1980 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks ning Paksus Margareetas paiknevad Eesti Meremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis asuvad personaliruumid. [2] 3)Pikk Hermann Pika Hermani esimene osa ehitati aastatel 1360-1370.[2] Kui seda 16. sajandil uuendati sai selle kõrguseks umbes 45 meetrit. Torni nimi tuleneb saksakeelsest väljendist "Langer Hermann" ehk "pikk sõjamees, pealik". ,,Hermanni" nimi anti sageli kõige tugevamatele tornidele. Hermann ei
Tallinna ajaloo uurimisele ning selle ehitiste restaureerimisele on alates 1950ndatest aastatest andnud oma panuse paljud arhitektuuri- ja kunstiajaloolased. Tuntuimatest nimedest võiks nimetada Villem Raami, Helmi Üprust, Rein Zobelit, Rasmus Kangropooli, Teddy Böcklerit ning Boris Duboviki. Paljud ajaloolised ehitised on restaureerimisel kohandatud uutele, neile sobivatele funktsioonidele. Nii paikneb restaureeritud Niguliste kirikus Vana Kunsti Muuseum ja kontserdisaal, Paksus Margareetas Meremuuseum. Kiek in de Kökis ja Dominiiklaste kloostris aga paiknevad Linnamuuseumi filiaalid. Raekoda on pärast restaureerimist saanud tagasi oma esindusfunktsioonid, kus korraldatakse kontserte ja pidulikke vastuvõtte. Samadel funktsioonidel on kasutusel Mustpeade vennaskonna hoone, mis on kokku ehitatud Olevi gildi kompleksi säilinud osadega. Suurgildi hoones paikneb Ajaloomuuseum, suur ait Aida 3 kohandati pärast restaureerimist aga Tarbekunstimuuseumiks.
annaabi.ee 
