Jõudes Weisforti kuulis ta möiratust, mis oli väga õudne.Selgus ,et see kes tapab selle koletise saab endale Heledapäilise Isolde.Nii ta tappiski lohe ning tõi Heledapäise Isolde endaga kaasa Cornouaille. Tee peal, aga jõid Tristan ja Isolde armujooki, mis oli mõeldud hoopis kuningale ja Isoldele.Sellest hetkest peale olid nad seotud ning nende elus tuli ette palju konflikte ning seiklusi seoses kuningaga.Kuna nad mõlemad ei tahtnud teha haiget kuningas Marcile otsustas Tristan lahkuda ning leppisid kokku ,et kui kunagi peaks Isolde nägema rohelist jaspisega sõrmust, mida Tristan saatis ükskõik kellega tema juurde ja palus Isoldet teenet, siis peab ta seda täitma ükskõik, mis hinnaga. Kaks aastat polnud nad teineteisest midagi kuulnud ning vahepeal oli Tristan abiellunud.Naiseks oli ta võtnud endale Valgete kätega Isolde.Tema vend Kaherdin oli Tristaniga ustavad sõbrad.Ühel päeval, kui Tristan ja Kaherdin olid
Kui kunstnik Pariisi läks, tärkas temas tõeline leek. Pariis oli midagi hoopis teistsugust, see oli tema jaoks uus maailm, mis lõi ta pahviks. Chagall tutvus Pariisis mitmete oluliste isikutega. Temast olid huvitatud ka paljud kirjanikud ja poeedid. Blaise Cendrars oli Chagalli loomingu tõeline armastaja. Nad olid ka suured sõbrad, kuid läksid tülli, mis viis nad lahku. Marc Chagall puutus sel eluperioodil kokku ka Pablo Picassoga, kes andis Marcile palju tutvusi juurde. Neist ei saanud aga kunagi sõpru, kuna mõlemad olid kunstnikud ja seega ka konkurendid. Õpingute ajal kohtus Marc oma eluarmastuse Bellaga, kes oli mehe kõrval oma surmani. Kui mees oli Pariisis veetnud neli aastat, tuli ta tagasi kodumaale Bella juurde. 1915.aastal abiellus Chagall Bellaga, kuigi neiu vanemad olid sellele vastu. Aasta pärast sündis neile tütar. Chagall otsustas jääda Vitebskisse kus ta rajas kunstikooli
kunagi andnud Blanchefleurile kalli pulmakingina, ütles: et Tristan Loonnois’st on Marci õepoeg, tema õe Blanchegleuri ja kuningas Rivaleni poeg. Rääkis ka veel, et Hertsog Morgan on vallutanud tema kodumaa ning et on aeg, et see tagastataks õigetele omanikele. Tristan tunnistas, et ta on oma isa järeltulija, kutsus Rivaleni mõrtsuka kahevõitslusele, tappis ta ja sai oma maad tagasi. Ta jättis Rohaltile oma maa, kes elas Loonnonis’. Kuningas Marcile andis ta oma keha, seetähendab et ta läks teenima isand Marci Cornouailles’s. Tristan võttis endaga kaasa Gornevali ja asus purjetama kuningas Marci maade poole. II Kui Tristan pärale jõudis, olid Marc ja kogu parunkond sügavas kurvastuses, sest Iirimaa kuningas oli otsustanud, et rüüstab Cornouailles’i, kui Marc edaspidigi keeldub nagu viimased viisteist aastat maksmast andamit. Siis aga tegi Morholt(Iirimaa hiiglasekasvu rüütel) ettepaneku kahevõitluseks. Ta
Kas sellise mossis näoga saabki üldse õnnelik olla? Marc: Õnn? Mis on üldse õnn, Alexa? Ma ei usu, et see seisneb vaid täispugitud kõhust igal õhtul ja pingul rahakotist...Sa naerad? Aga see on ju tõsi! Alexa! Marc tõuseb püsti Marc: Alexa...Kas sa tõesti ei mõista mind? Mu armas pisike õeke...Miks küll? Kuidas saab olla nii, et inimesed muutuvad? Milleks? Kas tõesti miski pole siin elus igavene? Marc jalutab mõtlikult lavalt minema Alexa: Vaatab üllatunud ilmega Marcile järele Huvitav, mis kärbes teda hammustas? Kas kaardimängu kaotus on tõesti nii raske? Ja mida ta selle elu kohta siin rääkis? Ah, mida iganes! See mõtlemine ajab mu pea valutama! Alexa lavalt vastassuunas Marcile minema ja kardinad ette I vaatus Kardinad avanevad, lava keskel pink, taustaks park. Pargipingil istuvad Danielle ja Adeele, seljas kaunid maani kleidid. Mõlemad vestlevad elavalt. Danielle: Uhkeldades Ah jaa ma unustasin mainida. Kui mu papà eelmisel nädalal
Marc teeb Tristanist uue kuninga · õukondlased soovivad, et Marc saaks lapse(võtaks endale naise) Marc pole huvitatud, ignoreerib juttu kavalusega · kavalus: Marc abiellub selle neiuga, kelle kuldse juuksekarva on pääsuke lossi toonud · Tristan saadetakse seda neiut otsima · Tristan sattus teist korda Iiri randa · Tristan tundis ära kuldjuukselise Isolde(Marci lossi oli juuksekarv lennanud) · Isolde lubati Marcile naiseks panna · Isolde asus teele koos Tristaniga Marci juurde, et saada Marci naiseks · Isolde ema tahtis, et tütar oleks abielus õnnelik andis kaasa armujoogi · kes armujooki joovad, hakkavad teineteist armastama · jook oli mõeldud Isolde ja Marci jaoks · palavuse tõttu jõid jooki Tristan ja Isolde armusid teineteisesse · Marci lossi jõudes peeti pulmad(abiellus Marciga) · sajala sai ta kokku ka Tristaniga, õukondlased nuhivad neid taga
Chagall sai võitu oma tagasihoidlikusest ning palus Baksti, et see ta Pariisi kaasa võtaks. Bakst võttis Marci kaasa kui abilise. Igatahes kukkus Chagall kohe esimesel katsel läbi ja Bakst palkas endale teise abilise. Chagalliga võttis ühendust Riigiduuma saadik advokaat Chemio Vinaver, keda Chagall oli kohanud Goldbergi juures ja kes tundis juba mõnda aega huvi noore kunstijüngri vastu, Vinaverilt tuli abipakkumine. Vinaver andis välja poliitilist ajakirja ,,Voshod" ja pakkus Marcile ateljeeks toimetuse arhiiviruumi. Kuni sõja puhkemiseni toetas Vinaver teda majanduslikult, jälgis tähelepanelikult tema edusamme ja käis isegi mitmel korral Pariisis, et vaadata, kuidas Chagall töötab. Marci esimene mulje Pariisist: ,,Pariisi valgus vallutas mu, niipea kui ma vagunist väljusin täitis puhas õhk mind, ma hakkasin värvist aru saama." Kuna Chagall oskas alguses vaid paar sõna prantsuse keelt, siis külastas ta Pariisis ainult kaasmaalasi ning sai kohe esimestest
T sarub Iirimaale paadiga, kuhu läks surema, kuna sai mürgise noolega haavata. Sealne kuninganna Morholti õde ja Isolde ema, ei tea, et T on ta venna tapja ja ravib ta terveks. Marci õukondlased, et taha, et T saaks pärijaks ja ütlevad, et Marc naise võtaks ja järeltulija saaks. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juuksekarva pääsuke on lossi toonud. T saadetakse neidu otsima, satub uuesti Iiri randa, tapab lohe ja toob kuldjuukselise Isolde, kes lubatakse Marcile naiseks. Ema paneb kaasa joogi, mis peab ühte köitma igaveseks Marci ja Isolde, kui T ja I joovad seda juba laeval ja tärkab armastus nende vahel. Abielu M’ga on I’le väljakannatamatu, sest T ja I igatsevad teineteist. Algavad nende salajased kohtumised, M teeb näo, nagu midagi poleks. Õukondlased aga tabavad nad ja nad mõistetakse surma, kuid neil õnnestub põgeneda metsa, kus mõnd aega õnnes elavad. M andestab T’le, kui too maalt lahkub. T abiellub valgekäelise
annaabi.ee 
