Resümee Teise maailmasõja ajal elanud ja tegutsenud eestlased on aja jooksul erinevatele Eestit valitsenud võimudele jalgu jäänud ja nad on sunniviisiliselt unustatud. Samuti ka kunagisest kiirkäimise ja maratonijooksu Eesti NSV meistrist Loit Laidnast on teada ainult üksikuid legende, mille tõesuses võib kahelda. Uurimistöö eesmärk oli kasutada ära võimalust Loit Laidna veel elavatelt sugulastelt informatsiooni saada ja ajalooline tõde välja selgitada. Uurimistöö põhineb valdavalt intervjuude põhjal saadud informatsioonil, kuid kasutati ka teemakohast kirjandust, Loit Laidna kohta käivaid dokumente, fotosid ja ta oma üksikuid märkmeid
OKSÜDEERUMINE 300ml NAHK 500ml Vedeliku tarbimine oleneb · koormuse intensiivsusest · väliskeskkonna temperatuurist · sportlase kehakaalust. · tuule tugevusest · õhuniiskusest · päikesekiiritusest Vanasti kardeti spordis juua · Veel 60-ndatel aastatel oli joomine kestvusaladel justkui kahjulik · Füsioloogiliselt oli tõestamata, et dehüdratatsioon töövõimet langetab · Kuid OM maratonijooksu 1. olümpiavõitja Spiridon Louis jõi viimastel kilomeetritel vedelikku ja tarvitas toitu · Kestval koormusel ja eriti kuumas kliimas ei tohi dehüdratatsioon ületada 3% kehakaalust Maratonijooksus vedeliku tarbimine IAAF võistlusreeglite muudatused maratonijooksus vedeliku tarbimise kohta (Dennis et.al.1995) Aasta Vedelik Esimene joomine Intervall joogipunktide vahel 1953 Vesi 15 km 5 km
· XIV London 1948 · XV Helsingi 1952 · XVI Melbourne 1956 · XVII Rooma 1960 · XVIII Tokyo 1964 · XIX Mexico 1968 · XX München 1972 · XXI Montreal 1976 · XXII Moskva 1980 · XXIII Los Angeles 1984 · XXIV Soul 1988 · XXV Barcelona 1992 · XXVI Atlanta 1996 · XXVII Sidney 2000 1896 Ateena Keskne võistlusala oli maraton. Et tollal ei tuntud veel süstemaatilise treeningu mõistet, oli maratonidistantsi läbimine omamoodi kangelastegu. Maratonijooksu võitis kreeka postiljon Spyros Louis, kellest sai kohe rahvuskangelane. Pealtvaatajad nutsid õnnest, rajale visati lilli. Printsid kandsid oimetu võitja kuningaloozi. Kuhjaga laekus kingitusi. Korjandusega osteti Spyros Louisile viinamarjaistandus. Üks restoraniomanik andis olümpiavõitjale aasta jooksul tasuta lõuna, kingsepp tegi surmani tasuta saapaid jne. Kuni 1936. a. kõndis Spyros Louis olümpiamängude avatseremoonial Kreeka delegatsiooni eesotsas. London 1908
Paraku paranes Karpaki koht alles tuule tugevnedes. Siis oli aga juba hilja. Andrei Inesin, jahilaskmise kaarraja 18.Kokkuvõttes polegi tulemus nii halb, ent kaks suve tagasi maailmameistriks kroonitud mehelt oodati sekkumist medalikonkurentsi. Kaie Kand, seitsmevõistluse 34.Kolmandal suurvõistlusel järjest tabavad teda võistluse ajal vigastused. Vapralt lõpuni punnitamine on tore, ent aeg oleks analüüsida, miks hädad just kõige ebasobivamal ajal kimbutavad. Pavel Loskutov, maratonijooksu 75.Raske on anda positiivset hinnet, kui sportlane on lõpetajate hulgas eelviimane. Kahju, et juhuslik koer röövis juba enne võistlust võimaluse lõpetada rivi keskel. Taavi Peetre, kuulitõuke 26.Võrreldes Ateena olümpiaga oli tulemus parem, koht aga mitte. Aastaid paigal tammunud Peetre on tänavu leidnud justkui uue hoo, ent olümpial ei väljendunud see milleski. Johannes Ahun, purjelauasõidu 28.Raske oli temalt midagi rohkemat oodata ning
sest kartis spordivaenuliku suhtumisega Budapesti ülikoolist eksmatrikuleeritud saada. 1924. a. võitis ta Pariisi OM-il hõbemedali kunstikonkursil arhitektuuri alal ja ühtlasi avalikustas oma tõelise nime - Alfred Guttmann. Ebaõnnemees oli itaallane Carlo Airoldi, kes saabus oma kodumaalt 1500 km kaugusel asuvasse Ateenasse jalgsi, kuid diskvalifitseeriti enne, kui jooksu starti asuda sai. Süü - elukutseline. Maratonijooksu idee on inspireeritud legendist kiirkäskjalg Pheidippidesest, kes viis joostes pärale sõnumi kreeklaste võidust pärslaste üle Marathoni lahingus aastal 490 e.m.a. Ateenasse jõudes hüüdis ta: "Rõõmustage! Meie võitsime!" ja langes surnult maha. Marathoni sillalt alustas olümpiamaratoni 17 sportlast. Nende hulgas oli neli välismaalast: austraallane Edwin Flack, ameeriklane Arthur Blake ja prantslane Albin Lermusiaux ning
Kiire taastumise faas (kuni – 1,5 h) O2 varu lihastes – 10-15 s PCr varu lihastes – 2-5 min Alaktaatne O2 võlg – 2-6 min Laktaadi taseme normaliseerumine – 0,5-1 h Laktaatne O2 võlg – 0,5-1 h Aeglase taastumise faas (üle 1,5 h) Glükogeeni varud lihastes – 12-48 h Glükogeeni varud maksas (täituvad pärast lihase varude taastumist) – 12-48 h Valkude ainevahetuse normaliseerumine – 12-72 h NB! Kuid: näiteks maratonijooksu järgseks täielikuks taastumiseks võib kuluda 1-2 nädalat. Taastumisprotsesside kiirust mõjutavad faktorid Treenitus Treeningu ja puhkuse optimaalne rütm Toitumine Füüsikaliste vahendite kasutamine: massaž, saun, veeprotseduurid jm. 46 Maris Kallus KKS 2010
Nendest kaugetest aegadest on sport tohutult arenenud: sajad ja sajad uued spordialad, tehnilised vahendid, sooline, rassiline ning seisuslik võrdõiguslikkus sportida ja võistelda jne. Samas mõjutavad tänast sporti ammused traditsioonid, varasemal või hilisemal ajal saavutatud kokkulepped. Staadionil joostakse vastupäeva, kuigi kell käib päripäeva, maratonijooksu pikkus on läbi aegade 42 195 km, ujula pikkus on just 50 m, jalgpallis on 11 mängijat, korvpallis viis, võimlemist hinnatakse kümne Kokku lepitakse punkti, iluuisutamist aga kuue punkti süsteemis, olümpiamänge peetakse üle nel- võistlusalades, ja aasta. Selliseid näiteid saavad spordi asjatundjad tuua väga palju. Küsimusele, võistlusmäärustes, miks just nii, on hoopis raskem vastata nii on see olnud pikemat (või lühemat)