1796. aastal reisis von Kügelgen koos Andreas Rombergiga Viini, sealt edasi Berliini ja 1798. aastal venna juurde Riiga. 1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli (1745-1816), tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud (1800. aastal) Otto Reinhold Zöge von Manteuffeli tütre Helene (Lilla) Marie von Kügelgeniga (17731842). Mõlemad pulmad peeti Ojasoo mõisas Kose kihelkonnas Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks
1950. Kursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast Seal asub Kursi Kirik: Kursi Maarja-Eliisabeti kirik asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Kirikus tegutseb EELK Kursi kogudus. Ehitatud vana kiriku müüridele (mille ehituse aeg ei ole teada) 1648. aastal. 18711872 toimusid arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni juhtimisel kiriku ümberehitusel. Siis lammutati kiriku edelaküljel ka arvatavasti 1760. aasta paiku rajatud Manteuffeli kabel. Suurele tornile lisaks ehitati 12 väikest nooljat apostlitorni, mis tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Torni kell on valmistatud 1922. aastal Tartus. Orel on ehitatud Frankfurtis Oderi ääres Wilhelm Saueri poolt 1898. aastal. Altarimaal "Kolgata" (autor teadmata) pärineb aastast 1872. Altari koos aiaga on meisterdanud Ants Reinberg (Raatmaa). 3 Kursi Vabadussõja mälestussammas asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas.
Alates 1790. aastast õppis ta maalikunsti Frankfurti ja Würzburgi piirkonnas. 1791. aastal sai ta koos vennaga õppestipendiumi Rooma. 1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli, tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud Helene Marie von Kügelgeniga. Karl von Kügelgen käis Krimmis, mitu aastat elas Saratovi kubermangus, kust aga 1816. aastal naasis Eestisse. 1818. aastal käis ta Soomes, kus valmis 55 tusi-seepia joonistust. Hiljem tegi ta nende alusel litograafiad ehk kivitrükised. Aastal 1819 Peterburis ilmunus tal litograafiaalbum ning aastail 1822-24 avaldas ta kolm vihku litograafiaid.
Alates 1790. aastast õppis ta maalikunsti Frankfurti ja Würzburgi piirkonnas. 1791. aastal sai ta koos vennaga õppestipendiumi Rooma. 1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli, tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud Helene Marie von Kügelgeniga. Karl von Kügelgen käis Krimmis, mitu aastat elas Saratovi kubermangus, kust aga 1816. aastal naasis Eestisse. 1818. aastal käis ta Soomes, kus valmis 55 tusi-seepia joonistust. Hiljem tegi ta nende alusel litograafiad ehk kivitrükised. Aastal 1819 Peterburis ilmunus tal litograafiaalbum ning aastail 1822-24 avaldas ta kolm vihku litograafiaid.
maletajad Eestimaal. Tugevate maletajatena said tuntuks Gotthard Andreas Zoege- Manteuffel ja Carl Philipp Amelung. C. Ph. Amelungi peeti aastatel 17901817 Baltikumis ja Peterburis tugevaimaks maletajaks. 18. sajandi viimaste aastakümneteni ei ole jälgi kirjalikest maleteemalistest töödest ega partiitekstidest, mis võimaldaksid saada ülevaadet mängutaseme arengust. Olemasolevatel andmetel on vanim kirjas märgitud positsioon Zoege-Manteuffeli ülesanne, mis kuulub ajavahemikku 17901799 ja on ära toodud Saksa maletaja Max Lange ülesanneteraamatus "Handbuch der Schachaufgaben" (Leipzig, 1862). 1799. toimus Tartus esimene maleüritus Eestis. Lõbustuskoha "Resource'i" suveaias toimus "elav malepartii", mille esitasid must-valgesse riietatud noored aadlikud ruudulisel vaibal. Mängijaid juhendasid Zoege-Manteuffel ja C. Ph. Amelung. 19. sajandil aktiviseerus maleelu Eestis niivõrd, et mõned maletajad tõusid
paarilisena üks Toomemäe ja kogu Tartu sümbolitest. 1809. aastal ehitati praeguse silla asukohta J. W. Krause projekti järgi neogooti stiilis puusild. 1913. aastal ehitati A. Eichhorni projekti järgi sinna praegune ühesildne betoonsild, mis pühendati Vene tsaaride Romanovite dünastia 300. juubelile. Kuradisilla nimi võib pärineda vastandusest läheduses asuva heledama Inglisillaga või on see tuletatud silla ehituse juhataja Werner Zoege von Manteuffeli nimest (Teufel tähendab saksa keeles kuradit). Kuradisild on muinsuskaitse all. Legend sildade kohta: Legend räägib, et sadu aastaid tagasi oli praegune Tartu linn jagatud pooleks. Üks pool linnast kuulus Headusele, teine pool Kurjusele. Kumbki pool ei olnud aga oma seniste valdustega rahul. Mõlemad soovisid valitseda tervet Tartu linna. Ühel heal päeval otsustasid Headus ja Kurjus rammu katsuda. See, kes on tugevam, saab kogu linna valitsejaks, kaotaja aga lahkub linnast
6. Otto Wihlelm Masing ja Peter Mainteuffel Peter Mannteuffel 1768-1842 Omamoodi hull krahv, armastas füüsilist tööd ja kirjutama hakkas alles vanemas eas. Elas Ravila mõisas Kose kandis. Isepäine loomus tuleneb ka sellest, et varases lapsepõlves kaotas oma mõlemad vanemad. Tema kasvatajaks oli vanaisa, kes oli tol ajal üks mõjukamaid mõisavalitsejaid. Tal oli kuus mõisa ja lapse kasvatamine jäi koduõpetajate hooleks. Aadlikasvatuse juurde kuulus ka ringreis Euroopas. Manteuffeli saatjaks sellel reisil sai Masing. Rännates Euroopas peatudes pikemalt Viinis tutvus M ühe vabrikandi õega, meelitas tema Eestisse kaasa. Austerlanna, ei olnud aadlisoost, elasid tänapäeva mõistes vabaabielu (käis klassikaliste aadlikonventsioonide vastu), neil oli kolm tütart. Seaduslikku abiellu M. temaga ei astunudki. Kui austerlanna suri, abiellus 1816 aadlipreiliga. Aianduhuviline mees. Tuntud kultuuriloos tema
annaabi.ee 
