lugeda adiabaatiliseks ja kirjutada: p1V1 = p 2V2 (1) Selle protsessi tulemusena langeb gaasi temperatuur allapoole toatemperatuuri. Seejärel hakkab temperatuur soojusvahetuse tõttu tõusma. Et kraan 6 suleti kohe, siis suureneb ka gaasi rõhk seni, kuni gaasi temperatuur on võrdsustunud toatemperatuuriga ning saavutab väärtuse p3 (manomeetri näit h2). Viimase protsessi tulemusena muutub ka gaasi ruumala vedeliku liikumise tõttu manomeetris. Selle võib jätta aga arvestamata, sest pudeli mõõtmed on palju suuremad manomeetri toru mõõtmetest. Algoleku ja uue lõppoleku parameetrid rahuldavad Boyle´i-Mariotte´i seadust, kuna nii alg- kui lõpptemperatuurid võrduvad toatemperatuuriga. Seega p1V1=p3V2. (2) Ruumala V2 võrdub anuma ja anumat manomeetriga ühendava toru koguruumalaga, kuid on tundmatu, sest osa gaasist voolas kraani avamisel pudelist välja
Viimasest saab Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba
aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. APARATUUR Koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. KATSE KÄIK Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus. Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg
küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus selliselt, et jääkrõhk oleks 20-30 mmHg võrra suurem rõhust, mille all aine toatemperatuuril keeb
küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joon 8. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus selliselt, et jääkrõhk
Töö nr. 24 OT GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement’i – Clement’i Desormes’i riist , ajamõõtja Desormesi meetodil Skeem Töö käik. 1. Avage kraan 4. Tekitage pumbaga 7 pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 6. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5
TÖÖ KÄIK 1. Avage kraan . Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 . 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan . 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda
temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur. Koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest
r 4 = p 8lV kus kõiki suurusi võrrandi paremal poolel saab mõõta eksperimentaalselt. Nende suuruste mõõtmiseks kasutatakse kapillaari 2, mille otsad on ühendatud vedelikmanomeetriga 1 rõhkude vahe mõõtmiseks. Rõhkude erinevuse p saab arvutada valemiga : p = gh kus on manomeetris oleva vedeliku tihedus, g on vaba langemise kiirus, h vedeliku nivoode vahe manomeetri torudes. Gaasholder tekitab kapillaaris 2 ees konstantse üle rõhu. Gaasholder koosneb välisest silindrilisest anumast 4, mille põhi on sisse surutud nii , et põhja juures tekib kitsas pilu ujub õli sees teine, kummulikeeratud silinder 5, millele on asetatud raskus. Õli takistab gaasi välja voolamast gaasholderist. Õhk pumbatakse gaasholderisse kraani 6 kaudu, kraan 7 juhib õhu kapillaari.
Seega võib antud protsessi lugeda adiabaatiliseks ja kirjutada. P1V1 = P2V2 . Valemi edasi arendades ning lõpuks lihtsustades , kuna ülerõhud gh1 ja gh2 on katse tingimuste kohaselt väikesed võrreldes rõhuga P2 ,siis saab arendada logartmid ritta väikeste parmaatrite järgi. Võttes ainult reaks arenduste kaks esimest liiget saadakse h1 = h1 - h 2 Töö käik. 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk .seda tuleb teha ettevaatlikult ,nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks 2. sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu ( siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 4. et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga ,oodake enne lugemi h2 võtmist seni , kuni manomeetri näit enam ei muutu . 5. korrake katset vähemalt 5 korda
jooksul. Märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul.Edasi suurendatakse rõhku 20 mm Hg võrra, aetakse vedelik uuesti keema ning märgitakse konstantseks jäävad rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk-järgult rõhku tõstes määratakse vedeliku keemistemperatuur 10-20 erineval rõhul, viimane lugem võetakse atmosfäärirõhul. Teoreetiline põhjendus, valemid: Seadeldises valitsev (vedeliku auru-)rõhk Paur=P-h, kus P-atmosfäärirõhk(baromeetri lugem), h- elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Empiiriline võrrand (vastab lineaarsele sõltuvusele teljestikus ) Konstandid A ja B saab arvutada vähimruutude meetodil: Kus n-mõõtmiste arv, y- mõõdetud ln p väärtus, x- temperatuuri pöördväärtus. Logaritmid tuleb esitada vähemalt nelja kümnendkoha täpsusega. Katseandmed: Tabel 1 Atmosfäärirõhk P=762 mm Hg Jrk nr Keemistemperatuur T, h, Paur=P-h ln Paur
Töö nr. 24 OT: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clément'i-Desormes'i riist, ajamõõtja Clément'i-Desormes'i meetodil. Skeem Töö käik 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1. 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5
õppejõu allkiri Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Töö käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse
tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral on tilkade arv minutis vee puhul 8-25, teiste vedelike puhul veidi suurem. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Vedeliku aururõhu saab arvutada valemi järgi: Paur=P-h kus P on atmosfäärirõhk ja h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris. Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, peab vajadusel ka küttespiraali pinget tõstma. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja keemistemperatuuri väärtused. Katset korratakse 10-20 erineval rõhul. Viimane katse teostatakse atmosfäärirõhul. Vajalikud valemid Vedeliku aururõhu arvutamine: Paur=P-h Aine aurumissoojuse arvutamine:
temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus –
Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul.(1001 hPa=750,8 mmHg) Valemid Paur = P - h x 2 y - x y x A=
Töö käik 1. Loodida gaasikell jalakruvide 25 abil vesiloe järgi ja kontrollida veetaset kellas, avades gaasikella nivoomõõturi kaan ning keerates lahti kraani 21. Õige veetaseme korral peab vesi nivoonäituri 20 servaga tasa olema. Vajadusel lisada vett täiteavast 22 või lasta välja kraanist 24. seejärel kraanid ning täiteava sulgeda. Paigaldada termomeeter 11. kontrollida vee taset U-toru manomeetris 26. 2. Kontrollida veetaset rõhuregulaatoris C. 3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning
Töö käik 1. Loodida gaasikell jalakruvide 25 abil vesiloe järgi ja kontrollida veetaset kellas, avades gaasikella nivoomõõturi kaan ning keerates lahti kraani 21. Õige veetaseme korral peab vesi nivoonäituri 20 servaga tasa olema. Vajadusel lisada vett täiteavast 22 või lasta välja kraanist 24. seejärel kraanid ning täiteava sulgeda. Paigaldada termomeeter 11. kontrollida vee taset U-toru manomeetris 26. 2. Kontrollida veetaset rõhuregulaatoris C. 3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning
vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks) praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur). Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis märgitakse jälle üles rõhu ja sellele rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused
sellele rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur mitmel erineval rõhul vastavalt etteantud sammule. Teoreetiline põhjendus, valemid. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Katseandmete põhjal 1) Koostatakse kaks graafikut: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); 2) Teise graafiku alusel arvutatakse empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus; a) tabelarvutusprogrammi graafikult, nagu näidatud eespool, b) vähimruutude meetodil (käsitsi või Exceli tabelit kasutades);
rotil saba ümber; koeral , kassil-käpalt ). Õlavarrelt vererõhu mõõtmiseks 2 erinevat meetodit: · Riva-Rocci meetod -õlavarrele asetatakse manomeetri mansett, pumbatakse rõhk mansetis kõrgemaks nii, et kodararteril randmepiirkonnas pole pulssi tunda. Nüüd hakatakse rõhku mansetis langetama ja rõhu väärtuseks võetakse see suurus, mis on manomeetris siis, kui pulss muutub tuntavaks. see vastab süstoolse vererõhu suurusele. DIASTOOLSET SELLEGA MÄÄRATA EI SAA! · Korotkov vaja nii manomeetrit kui stetoskoopi. -Stetoskoop puust või plastist kuulatlustoru, kõrvaklappideta Stetofanendoskoop ---------------- mikrofon, millele on kinnitatud kummist vm materjalist torud, mis on ühendatu kõrva käivate otsikutega
Võimalik ainult eriuuringuga kliinikus Kaudselt – kasutatakse kas Korotkovi meetod o Töövahendid Vererõhu mõõtmise aparaat Stetofonendoskoop (kuulatamistorud) o Mõõtmisaparaadi mansett asetatakse õlavarrele ja palpeeritakse välja pulss küünararteril. o Sellesse kohta, kus pulss tunda on, asetatakse stetofonendoskoobi mikrofoni osa. o Tõstetakse rõhk manomeetris (ballooni abil) oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemalt (kuni 140-150ni, kui selgub, et oli vähe, siis tuleb uuesti mõõta) o Siis surutakse arter kinni o Siis tehakse klapp pisut lahti ja hakatakse manomeetris õhku langetama. o Sel momendil, kui veri hakkab arterist läbi pääsema, tekivad Korotkovi toonid, mida kuuleb stetofonendoskoobiga ja see tekkemoment vastabki maksimaalse süstoolse rõhu suurusele.
1. Korotkovi meetod 1. Töövahendid 1. Vererõhu mõõtmise aparaat 2. Stetofonendoskoop (kuulatamistorud) 2. Mõõtmisaparaadi mansett asetatakse õlavarrele ja palpeeritakse välja pulss küünararteril. 3. Sellesse kohta, kus pulss tunda on, asetatakse stetofonendoskoobi mikrofoni osa. 4. Tõstetakse rõhk manomeetris (ballooni abil) oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemalt (kuni 140-150ni, kui selgub, et oli vähe, siis tuleb uuesti mõõta) 5. Siis surutakse arter kinni 6. Siis tehakse klapp pisut lahti ja hakatakse manomeetris õhku langetama. 7. Sel momendil, kui veri hakkab arterist läbi pääsema, tekivad Korotkovi
annaabi.ee 
