mõjutada neid kahjustamata. Inimest ei saa tükeldada teda hävitamata või kahjustamata Manipuleerimise põhjused Fredrick Perls peab üheks peamiseks põhjuseks inimese igavest konflikti iseendaga. Teadlikult või alateadlikult usub inimene, et tema pääsemine on teiste kätes. Samas ei usalda ta täielikult teisigi. Sarnaneb lapsega, kes sõidab libedast mäest alla, hoides kaaslase hõlmast kinni, püüdes teda seejuures isegi juhtida. Manipulatiivsed süsteemid: Aktiivne- püüab teisi juhtida aktiivsete meetodite abil. Passiivne- kuna tal puudub kontroll elu üle, otsustab ta, et peab alla andma ja laskma aktiivsel manipulaatoril ennast kontrollida. Võistlev- suhtub elusse kui pidevasse turniiri, lõputusse võitude ja kaotuste ahelasse. Ükskõikne-mängib lootusetut, ükskõikset inimest. Kuidas manipulaatoriga manipuleerida Lase vastasel rääkida Kuula
- Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks; nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised) või ei pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud), konfliktide lahendamine. - Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid - Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja põhimõtete muutumist. Avalikkuse poliitilist passiivsust peetakse nõukogude aja
- Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks, nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised), ei pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud); konfliktide lahendamine. - Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid. - Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad. - Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja põhimõtete muutumist. Avalikkuse poliitilist passiivsust peetakse nõukogude aja tehnokraatliku keskkonnakorralduse järelmõjuks.
muud klassikaliselt ilusale mehele kohased omadused. Ta oskab mitmeid keeli ning sõnadega ümberkäimine ei valmista talle raskusi. Sõnad on tema viis manipuleerimiseks ning oma ihade ja unistusteni jõudmiseks. Ta on veetlev ja leidlik, kuid võib-olla tulevad need omadused esile peamiselt just seepärast, et tema soov jõuda Lolitani teeb temast geniaalse manipulaatori. Tasub meeles pidada, et tema nõrkused saavad talle siiski hukatuseks ning intelligentsus, andekus või manipulatiivsed oskused ei oma mingil hetkel enam rolli, kui nii suur tunne kellegi üle võimust võtab. ,,Vandekohtu daamid ja härrad.." Nii pöördub Humbert Humbert terve raamatu vältel, justkui jutustaks ta maailma kõige lihtsamat ja inimlikumat lugu. Ühtlasi on see fraas ka pöördumine lugeja kui vandekohtu liikme poole, sest lugeja on täpselt selles samas otsustavas rollis, seistes küsimuse ees: ,,Kas Humbert Humbert tegi midagi valesti?" Vastus sellele küsimusele on ilmselge ning pole
tunnuse suhtes. Näiteks võrreldakse inimeste intelligentsi või isikuomadusi. Üks eetiline probleem on loomkatsed. Umbes 7-8% psühholoogilistest katsetest teostatakse loomadega enamasti rottide, hiirde, jäneste ja lindudega. Ligi kümnendiku loomkatsete puhul kasutatakse elektrilööke. Küsimus on selles kas tohib inimeste heaolu pidada loomade omast tähtsamaks. Teiseks probleemiks on inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Näiteks kui tahetakse näha kuidas inimesed mingis olukorras käituvad siis provotseeritakse neid ka vastavalt. Eetilist laadi küsimuste lahendamiseks on välja antud eetikakoodeksid. 1) Katseisikutele tuleb tagada privaatsus. Nende mõtteid, tundmusi, arusaamu ei tohi avalikustada ilma nende nõusolekuta. Seetõttu peavad uurijad oma tulemusi esitama nii, et nende alusel ei saaks konkreetseid isikuid tuvastada.
Eetika Eetika kujutab endast teatud printsiipide süsteemi, mis kindlustavad moraalse käitumise. Käituda eetiliselt tähendaks seega toimida õieti. Psühholoogilises uurimistöös on eetikaküsimused seotud 3 aspektiga: 1) käituda lugupidavalt uuritavate inimestega ja mitte rikkuda nende õigusi 2) Hoolitseda eksperimentides osalevate loomade heaolu eest 3) Olla aus andmete kogumisel ja töötlemisel. Teiseks küsimuseks on inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Näiteks kui tahetakse näha, kuidas inimesed mingis olukorras käituvad, siis tehakse provokatiivseid katseid. Selleks kasutatakse müstifitseerimist sellisel juhul ei tehta katsealustele teatavaks eksperimendi läbiviimise tegelikke eesmärke või viiakse neid eksiteele. Kui nüüd neile inimestele aga eelnevalt teatataks, mida neilt tahetakse, siis me ei saa inimloomuse kohta midagi reaalset teada. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 4
standardiseerimisnõudeid. Hea teooria võimaldab seostada paljusid fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese, millel võib olla ka rakenduslik tähtsus. 6. Eetikaprobleemid Loomkatsed on eetiline probleem. Umbes 7-8% psühholoogilistest uurimustest teostatakse loomadega (rotid, hiired, jänesed, linnud). Ligi kümnendiku loomkatsete puhul kasutatakse elektrilööki. Küsimus: kas tohib pidada inimeste heaolu loomade omast tähtsamaks? Probleemiks ka inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Kui tahetakse näha, mil viisil inimesed mingis olukorras käituvad, siis provotseeritakse neid vastavalt. Kui neile eelnevalt öeldakse, mida neilt oodatakse, ei saaks me inimloomuse kohta midagi reaalset teada. Eetilist laadi küsimuste lahendamisel aitavad psühholooge nende tarbeks koostatud eetikakoodeksid. Eetikakoodeks nõuab, et · patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus;
8-10 a. – üldise liikumisvalmiduse loomine. 11-13 a. – spordialade põhioskuste õppimine. 14. a. – spordialade erioskuste õppimine. Baasmotoorika = põhiliikumisvilumused või põhiliikumisviisid. Lokomotoorsed tegevused – kõndimine, jooksmine, hüppamine, roomamine, ronimine, pööramine, keerutamine. Mittelokomotoorsed tegevused – liigutused käte, pea, jalgade ja kerega, samuti erinevad asendid. Manipulatiivsed tegevused – kirjutus- ja joonistusvahendite, kääride, söögiriistade jms kasutamine, ka põrgatamine, viskamine, püüdmine. Soovitus: Iga lapse päevakavas peaks olema vähemalt 1h mõõduka intensiivsusega liikumist. Noored, kes juba kujigivõrd liiguvad, peaksid lisama veel ½ tundi iga päev. Vähemalt 2 korda nädalas peaks olema kehalisi tegevusi, mis tugevdaksid lihaseid, arendaksid painduvust ja mõjuksid hästi luude tervisele.
annaabi.ee 
