Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!" (Rm 13, 1314) See pani pitseri tema kõlbelisele pöördumisele ("Pihtimused", 8, 812)- loo allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinus ) ,,De Civitate Dei" ehk tõlkes ,,Jumala Riigist" püüab anda täieliku ülevaate kogu inimkonna ajaloost. Tõlgendatakse kogu eelnevat minevikku kahe vastandliku jõu võitlusena (manilusest tuttav dualism)- absoluutne hea ja absoluutne kuri/halb tohutus kosmilises võitluses. Absoluutne hea: Jumalariik (teoses kannab nime Jerusalemm), põhineb igavesel jumalaarmastusel, mis võib välja kasvada enesepõlguseks Absoluutne halb : maapealne riik (nimi Babülon), põhineb lõplikul ja maisel armastusel, eriti enesearmastusel, mis võib välja kasvada jumalapõlguseks. Inimene peab ise valima kumma riigi kodanik ta olla tahab. See töö andis teoreetilise baasi,
- Naised võisid ka usuga liituda. · Range askees,taimetoitlus, füüsilist tööd ei tohi teha ega pesta- ainult niimoodi saab valguse vabastada. · Jumala valguseohus kahjustamist ei anta andeks 02.11 Jaan Lahe Levik ja popullaarsus · Manilus levis juba Mani eluajal. Mani viis läbi misjoni erinevates riikides - Maniluse levitamisel, misjonärid jutlustasid manilusest võimalikult sarnaselt kohalikule usundile · Kristlus võitles aktiivselt maniluse vastu · Manilased taunisid abiellumist, laste saamist - Iga eostamisega lükati edasi valguse vabastamist · Maniluse levimine lõppes 13 saj mongolite vallutustega · 762-840 riigiusundiks Ida-Turkestani Khaganaadis · On leitud palju manilusega seotud käsikirju · Manilus oli väga popullaarne just sp, et:
Mani õpetus kus saadi täiuslikuks, kuidas selleks saadi ei ole teada. Täiuslikud kutsuvad enda juurde uusi liikmeid. On patte, mida ei anta andeks on jumaliku valguse kahjustamine. Hakkas levima Mani elu ajal. Ta saatis missionääre erinevatesse maadesse. Igal pool võideldakse maniluse vastu, sest see on eksiõpetus. Rooma riigis kujunes saatus selliseks, et see likvideeriti 6 või 7 sajandil, kuid järgijaid oli ikkagi. Manilus esines igas riigis nii nagu oleks seal võimul olev usund manilusest tulnud. Tõlgendati kui budismi või krisluse tõese usundina. 6-7 sajandil hakkas mainlus levima ida suunas, Hiinas jõuab manilus 7 sajandil, viimased andmed 17. sajandist. Levik pidurdub 13. sajandil. Roomas kardeti, et manilased on ebalojaalsed, tegelt oli poliitiline usund. Manilisuses ei pooldatud laste saamist ja eitatakse abielu. Sogdi päritoluga kaupmehed tõid mainiluse Hiinasse. Leitud jälgi ka tiibeti aladel. 762-840 oli riigiusundiks ida-Turkestani
heaks. Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi - ,,valgussädet", mis võimaldab inimesel gnoosist vastu võtta ja pürgida lunastuse poole, milleks on mateeriast vabanemine. Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Maniluse keskused olid Buhhama linn ja Eufrati ja Tigrise ümbrus. Bütsantsis tekkisid manilusest inspireeritud liikumised. Hiinas oli manilus elav religioon kuni 13. sajandini. Tänapäevaks on manilus väljasurnud. Hinduism 1. Hinduismi varajane eeskäija tekkis Induse tsivilisatsiooniga (2500-1500 eKr), mis oli urbanistlik tsivilisatsioon: Kaubandus Mesopotaamiaga Hästi arenenud põllumajandus Keskusteks Harappa, Mohenjo Darv (tänapäeva Pakistan ja Loode-India) Kasutusel oma piltkiri Loodusreligioon Rahvas mitte-aarialased 2
14 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Augustinus (354-430) Kui roomlastel määras poliitika tsiviilreligiooni, siis Augustinusel määrab religioon poliitilise korra. Augustinus oli tuttav pea kogu antiikharidusega nii Rooma traditsioonide ja ühiskonna kui kreeka filosoofiaga, oli sügavalt mõjutatud uusplatonismist ja manilusest (maniluse põhijooneks oli range dualism: valguse ja pimeduse, vaimu ja keha, headuse ja kurjuse vastandamine). Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). Roomlastel määras poliitika tsiviilreligiooni, kristlastel määrab religioosne ilmutus poliitilise korra. De Civitate Dei. "Jumalariigist"
kirikud kuuluvad piiskoppidele, paleed keisrile. Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. Augustinus (354-430) Berber Thagastest (Kartaago lähedalt?). kristlasest ema Monica. Elas väga aktiivset elu nii töö- alaselt (õppejõuna ja piiskopina) kui eraeluliselt - mitmed suhted, abieluväline laps. Augustinus oli tuttav pea kogu antiikharidusega nii Rooma traditsioonide ja ühiskonna kui kreeka filosoofiaga, oli sügavalt mõjutatud uusplatonismist ja manilusest (maniluse põhijooneks oli range dualism: valguse ja pimeduse, vaimu ja keha, headuse ja kurjuse vastandamine). Õppis Cicero teoste põhjal retoorikat. Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Pöördumiskogemus Tolle, lege. Konfliktid valeõpetustega ariuslased, donatistid, pelagianism. Võitlus paganlusega. Victoria altari küsimus 384. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus).
annaabi.ee 
